Jätkusuutlik majandus
Majandus on jätkusuutliku arengu saavutamise vahend. Jätkusuutlik areng on majanduse ja ökoloogia abielu.Traditsiooniliselt on majanduslik areng olnud eesmärk, ning keskkond oma loodusressurssidega vahend.
Majanduslik jõukus on üks jätkusuutliku arengu väga olulisi elemente; see võimaldab võidelda vaesusega, rahastada kompensatsioone vanadele kohustustele, teha muudatusi meie arengus.
Ükskõik milline majanduslik kasv ei taga jätkusuutliku arengu paranemist. Ainult vähendatud keskkonnamõjuga majanduslik kasv võib olla hinnatud jätkusuutliku arengu osana. Majanduslikku arengukava ja turumehhanisme tuleb rakendada jätkusuutliku arengu toetuseks, seejuures eitamata selliste vahendite olulisust nagu: seadusandlus ja avalikkuse teadlikkus. Sel juhul on majandus üks väga olulisi jätkusuutliku arengu vahendeid.
Majanduse valdkonnas on vajalik:
-
teostada nii avalikus kui erasektoris kasu toovaid jätkusuutlikke investeeringuid
(keskendumine eesmärgistatud ja pikaajaliste muutuste investeeringutele, ressursikasutusele, uute keskkonnasõbralike tehnoloogiate rakendamisele);
-
suunata uurimusi teadmiste ning lahenduste leidmiseks jätkusuutliku arengu edendamiseks ja tarbimisotsuste mõjutamiseks kõigil tasemetel.
Majanduslike ja äriliste otsuste tegemisel tuleb arvesse võtta keskkonnakulusid ja sotsiaalseid kulusid. Need tegelikud kulud peavad otseselt peegelduma turuhindades. See on võimalik saavutada vastava maksupoliitika abil, samuti asutades turgusid, kus keskkonnaalaste kaupade ja teenustega kaubeldakse nende tegelikus hinnas. Süsinikuga kauplemine Kyoto lepingust lähtuvalt on näide püüdest sellist turgu luua. Heaks näiteks on ka printsiip: „Reostaja maksab“.
Jätkusuutlikult majandades võib ressursse kasutada vaid sellevõrra, kui neid juurde tekib. Teatud aineringetel on olemas isetaastumisvõime. Taastumatuid ressursse ei saa rangelt võttes üldse jätkusuutlikult tarbida. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee jne looduslike ringetega.
Mõõtmaks keskkonna kandevõime ja ressursikasutuse vahekorda, on välja töötatud selline indikaator nagu keskkonnaruum.
Keskkonnaruum mõõdab jätkusuutlikult tarbitava ressursikasutuse lage, kusjuures arvestatakse, et kõigil ühiskonnaliikmetel on võrdne õigus ja võimalus kasutada ressursse oma tarvete rahuldamiseks.
Arvuliste väärtuste leidmiseks jagatakse ressursside kasutuse piirväärtused inimeste arvuga, kes neid ressursse võiksid kasutada. Teatud riigi keskkonnaruum on selle elanike individuaalsete keskkonnaruumide summa. Samuti saab rääkida üldisest, globaalsest keskkonnaruumist. Rahvusvahelise Kliimamuutuste Komisjoni poolt välja pakutud CO2 keskkonnaruum on 1,7 t CO2 aastas inimese kohta.
Tegelikult ületab maakera keskmine fossiilkütuste põletamisel vabanev CO2 emissioon keskkonnaruumi enam kui 2 korda. Ühe inimese kohta tuleva süsinikuemissiooni poolest on Eesti Euroopas 3. kohal - 11,2 t inimese kohta aastas
Jätkusuutlikkuse saavutamiseks tuleks ressursikasutust järsult kärpida (arengumaade tasemeni). See tähendab, et elu kvaliteedi tagamiseks tuleb õppida majandama senisest oluliselt efektiivsemalt.
Jätkusuutliku majanduse arendamiseks on vaja investeerida info- ja biotehnoloogiasse.
Majandusliku tõhususe suurendamist taotletakse samaaegse keskkonnamõju vähendamisega nii tootmisprotsessis kui ka elanikkonnale pakutavate toodete olelusringi jooksul. Tähtsaks peetakse töötajate töötingimuste ja -ohutuse tagamist ja parandamist.
Säästev tööstus eeldab kinnise tööstusökoloogia põhimõtteid. Tööstusökoloogia peamiseks eesmärgiks on kinniste tootmistsüklite loomine, milles abimaterjalina kasutatavad ained (vesi, õhk, kemikaalid jne) suunatakse korduskasutusse. Kinnine tootmistsükkel on analoogne looduslikule ökosüsteemile, kuna ühe tööstuse jäätmeid kasutatakse teises tööstuses toorainena. Selle tulemusena väheneb tööstussüsteemide ressursikasutus ning keskkonnamõju.
Näiteks: Põlevkivi täielik jäätmevaba kasutustsükkel peaks sisaldama:
-
kogu kaevandatava mäemassi, sealhulgas seni ladustamisele mineva aheraine ja lõhkamisega rikutud paekivi kasutamist;
-
põlevkivi toorõli ja põlevkivigaasi tootmist;
-
põlevkivigaasi kasutamist soojuse ja elektri koostootmiseks
Jätkusuutliku majanduspoliitika aluseks on terviklik tootepoliitika (TTP). Määratletud on viis tervikliku tootepoliitika põhimõtet:
-
olelusringi mõtteviis – käsitletakse toote kogu olelusringi ja suund on toote kumulatiivse keskkonnamõju vähendamisele nö hällist hauani.
-
töötamine turgudega – turgude suunamine säästva arengu poole (keskkonnasõbralike toodete valmistamise ja nõudluse suurendamiseks);
-
huvirühmade kaasamine – kõigi tootega seotud huvirühmade (nt tööstus, tarbijad, valitsusasutused) tegevuse toetamine nende huvisfääris ning huvirühmade koostöö soodustamine. Tööstusettevõtted võivad rakendada keskkonnahoiu põhimõtteid tootearenduse etapis, tarbijad saavad suurendada keskkonnahoidlike toodete tarbimist, valitsusasutuste roll on majanduslike ja õiguslike tingimuste loomine jne.
-
pidev täiustamine – toote keskkonnamõju vähendamiseks tuleb täiustusi teha mitmes valdkonnas (nt tootearendus, tootmine, kasutamine ja kasutuselt kõrvaldamine);
-
mitmed poliitikavahendid – terviklik tootepoliitika eeldab mitmete rakenduslike vahendite olemasolu, kuna turul on väga erinevaid tooteid ja nendega seotud huvirühmi. Vahendeid on nii vabatahtlikke kui regulatiivseid, nii kohaliku kui rahvusvahelise ulatusega. TTP raames töötatakse rohkem vabatahtlike vahenditega, kuigi vajalikuks võivad osutuda ka regulatiivsed meetmed.
Majanduse jätkusuutliku eduka arengu eelduseks on puhtam tootmine ehk ressursisäästlik tootmine. Suur osa kokkuhoiust saavutatakse puhtamate ehk efektiivsemate ja ressursisäästlikumate tehnoloogiate kasutamise tulemusena, samuti annab üsna suurt tulu täpsem arvepidamine, parem hooldus, lekete vähendamine jms Häid tulemusi annab ka tootmisprotsessi kaasajastamine, täpsem kontroll ja nõudlikkus ettevõtete ja tootmise juhtide üle. Säästva majandusarengu puhul on oluline muutus inimeste hoiakutes.
Potentsiaalsed tulud puhtamast tootmisest:
Keskkonnakaitsealased tulud:
• väheneb saasteainete hulk;
• paraneb töötajate töötervishoid;
• väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadusandlusega
Tulud:
• alanevad juhtimis- ja tootmiskulud
• hoitakse kokku energiat, vett, auru
• vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest
• vähenevad kapitaalmahutused tulevikus
Täiendavad tulud:
• paraneb konkurentsivõime
• suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks
• paraneb avalikkuse suhtumine
Alammenüü | 
