Jätkusuutlik turism
Turism on maailma üks olulisemaid kommertstegevusi, mis soodustab piirkonna majandus–arengut. Sageli on turismil negatiivne mõju kohalikule eluviisile ja keskkonnale. Reisimisest tulenev saastekoormus ja mõju kohalikule keskkonnale võib kahandada huviväärsuste või reisisihtkohtade atraktiivsust.
Jätkusuutlik turism, mille aluseks on jätkusuutliku arengu põhimõtted, peab tagama kvaliteetse turismiteenuse või -toote ning taotlema tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel. Jätkusuutlikku turismi arendamise eesmärk on kvaliteetsem turismitoode ja puhtam elukeskkond.
Jätkusuutlik turism on tõusev trend kogu maailmas alates 1992. aastast, mil Rio de Janeiros ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil kiideti heaks 21. sajandi globaalse säästva arengu tegevuskava (Agenda 21) aastani 2030.
Liikumisel teadmuspõhise ühiskonna suunas on väga oluline turismiasjaliste keskkonna teadlikkuse koolitamine.
Jätkusuutliku turismi arendamine eeldab koolitusi, et omandada:
Jätkusuutliku turismi arendamisel on väga oluline Eesti kultuuriruumi säilitamine. Turismisihtkoha jätkusuutlik arendamine põhineb eesti traditsioonilistel tavadel, loodus- ja elukeskkonnal ning rahvakultuuril. Et kindlustada looduskeskkonna kui olulise turismiressursi säilimine, tuleb tagada selle mitmekesisus.
Edukas ja konkurentsivõimeline sihtkoht põhineb puhtal füüsilisel keskkonnal ning kohaliku kultuuri ja kogukonna positiivsel esitlemisel. Edukas sihtkoht pakub turistile midagi unikaalset: luuakse kohataju, identiteet, mis on erinev teistest pakkujatest.
Jätkusuutliku turismi arendamisel on eesmärkideks peale toote atraktiivsuse ka piirkonna elanike elukvaliteedi, turvalise ja puhta elukeskkonna tagamisele kaasaaitamine.
Eesti rahvuse jätkusuutlikkuse kindlustamisel on oluliseks prioriteediks kultuuriruumi püsimine. Meie kultuuriruumi kandjateks on ennast eestlastena määratlevad ja eesti keeles suhtlevad inimesed. Eesti kultuuriruumi iseloomustavad eesti traditsioonil põhinevad tavad käitumises, suhetes, elukorralduses; meie harjumuspärane loodus- ja elukeskkond; samuti eestipärane märgiline keskkond, mis on esitatud suhtluskeeles, sümboolikas, isiku- ja kohanimedes, ehitus- ja kodukujundustavades, kunsti- ja kirjandusteostes, ajaloolistes tegelastes, jne. Neid põhimõtteid saab kasutada jätkusuutliku turismi tootearenduses,
sest jätkusuutliku arengu eesmärgid on suunatud kultuuriruumi säilitamisele, inimeste heaolu ja kindlustunde tõstmisele. Neid eesmärke aitab realiseerida ka jätkusuutlik turism koos
sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arenguga.
Maailma Turisminõukogu (WTTC) ja Maa Nõukogu (Earth Council) määratlevad säästva turismi järgmiselt:
-
Turismi säästev arendamine rahuldab tänaste turistide ja neid võõrustavate piirkondade vajadusi. Säästev turism tähendab kõigi ressursside majandamist sellisel moel, mis võimaldab rahuldada majanduslikke, sotsiaalseid ja esteetilisi vajadusi, säilitades samas kultuurilise terviklikkuse, olulised ökoloogilised protsessid, elustiku mitmekesisuse ja elu alalhoidvad süsteemid. Säästvad turismitooted on kooskõlas kohaliku keskkonna, kogukonna ja eri kultuuridega.
-
Säästva turismi arendamisel on väga oluline turismiasjaliste koostöövõrgustik (külakogukond, omavalitsused, ühingud, jms).
Turismi säästev arendamine loob häid võimalusi tööhõive kasvuks ja sissetulekute suurendamiseks, toetades samal ajal hinnalise keskkonna säilimist, liikide kaitset ja looduse mitmekesisuse suurendamist. Turismi säästev arendamine arvestab kohaliku inimesega, toetab kohalikku elu ega ületa piirkonna taluvuspiire nii keskkonna kui ka kohaliku kogukonna osas.
Projekti Eurohouse raames on välja töötatud säästva turismi tegevusjuhend, mis annab suunad kätte turismiettevõtte juhile, kes on huvitatud säästvuse põhimõtetest turismi arendamisel:
Säästva turismi tegevusjuhend on üles ehitatud WWF-i kümnele printsiibile:
-
kasuta ressurssi säästlikult;
-
vähenda ülekasutatust ja saastamist;
-
loo mitmekesisust;
-
seo turismi arendamine kohaliku planeeringuga;
-
toeta kohalikku majandust.;
-
kaasa kohalikku kogukonda;
-
tee koostööd kohalike institutsioonide ja võtmeisikutega;
-
koolita oma töötajaid säästliku arengu alal;
-
turusta tooteid vastutustundlikult;
-
jälgi toimuvat.
Jätkusuutliku turismi arendamisel on vaja arvestada tulevikuturistiga, kes on avatud, tark, aktiivne ja nõudlik loodusesõber.
Jätkusuutliku tootearendamise märksõnadeks on aktiivne tegevus, looduses viibimine, edu- ja sotsiaalne elamus.
Säästva turismi põhimõtteid kannavad loodus- ja ökoturism.
Loodusturism on looduse mitmekesisuse tutvustamine keskkonda säästval moel. Loodusturismi eesmärk on pakkuda looduselamusi. Loodusturism on tihedalt seotud aktiivse puhkuse ja ökoturismiga.
Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu.
Jätkusuutlikkus on üks sihtkoha arengu võtmeküsimustest ning päevakorda kerkinud eriti viimase paari aastakümne jooksul
Jätkusuutliku turism arendajana tuleb olla jätkusuutlik ja stabiilne:
-
pakkuda mitmetes keeltes giiditeenust,
-
muuta väljapanekud interaktiivseks;
-
tõhustada turismiettevõtjate vahelist koostööd;
-
luua uusi turismimagneteid, mis pikendaks hooaega ja meelitaks külastajaid pikemalt peatuma;
-
parandada teede olukorda koos infrastruktuuri väljaarendamisega;
-
arendada turismi koos looduskeskkonna ja ajaloolise pärandi säilitamisega;
-
arendada turismi kooskõlas vanade traditsioonide austamise ning uute loomisega;
-
teha koostööd teiste organisatsioonide ja külarahavaga (tursimiasjalistega)
Külaturism on sotsiaalselt jätkusuutlik turismi liik, mille toimimise eest kannavad hoolt kohalikud elanikud ning nende poolt tuleb ka initsiatiiv. Kogukonna heaolu rõhutatakse rohkem kui indiviidi kasu ning sealjuures toetatakse külakultuuri traditsioone, keskkonna säästlikku kasutamist ning jätkusuutlikku toimimist.
Külaturism on turismitoode, mis tutvustab külaelu Eestimaa külades: elukeskkonda, külakogukonna ühiseid tegemisi, külakultuuri ja huviväärsusi, kohalikul ressursil rajanevaid väikeettevõtja tooteid ja teenuseid.
| 
