Tarbimisjäätmed
Tarbides tekib paratamatult ka jäätmeid.
Keskkonnasõbralik on asju mitte ära visata, vaid taaskasutada. Mõistlik on viia ebavajalikud või moest läinud rõivad, jalanõud, muud kasutatavad asjad taaskasutuskeskusesse või anda lastekodudesse. Keskkonnasõbralikud tooted on tavaliselt juba alguses pakendatud taaskasutatavalt (papp- või klaaspakendisse) ja seda lihtne jälle ringlusse suunata.
Loodusressursid on piiratud ja ei ole mõistlik tarbimisjääke lihtsalt ära visata. Otstarbekas on tekitada aineringe, nagu looduses, taaskasutades ja korduvkasutades erinevaid materjale ja tooteid. Sorteerides jäätmeid, säästame keskkonnaressursse. Vanapaber ja papp töödeldakse ümber, klaastaara läheb korduvkasutusse.
Keskkonnahoid ja säästev tarbimine tagavad ka raha kokkuhoiu. Vähendades jäätmeteket näiteks vähem pakendatud kaupa ostes, maksame kauba eest vähem ja hoiame ka jäätmeveo kulusid kokku. Nii säästame oma ressursse (oma raha) ja ka keskkonnaressursse. Kuid siiski tekib igaühel meist mingi kogus jäätmeid. Eestis tekib inimese kohta keskmiselt olmejäätmeid u 400 kg.
Jäätmekäitlusmeetmed võib reastada pingeritta tähtsuse järjekorras:
- jäätmetekke vältimine;
- tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine;
- jäätmete taaskasutuse laiendamine;
- jäätmetest tuleneva keskkonna saastamise vähendamine;
- jäätmete keskkonnaohutu ladestamin
Eestis ladestatakse seni keskmiselt 360 000 tonni segajäätmeid aastas, selle hulgas ligi 70 000 tonni vanapaberit-pappi. Umbes sama palju jõuab prügimäele erinevaid pakendijäätmeid, lisaks kümneid tuhandeid tonne veel muid biolagunevaid jäätmeid. Kõik biolagunevad jäätmed, ka papp ja paber, tekitavad prügilas metaani, mis on kasvuhoonegaasina 23 korda tugevama negatiivse mõjuga kui süsihappegaas.
Ringlusse võetud materjalid säästavad suures koguses looduslikke tooraineid, sealhulgas energiat. Liigiti kogumine, mis on omakorda materjalina ringlussevõtu eeldus, aitab säästa keskkonda märgatavalt – isegi kui me seda igapäevaselt ise ei taju. 2008. aastast on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik.
Põhimõtteliselt tuleb eraldi koguda:
- ohtlikud jäätmed,
- aia-pargijäätmed (puulehed, oksad, pügatud muru),
- vanapaber (ajalehed-ajakirjad, raamatud, kontoripaber, jne),
- pakendijäätmed,
- sega-olmejäätmed (kõik muu, mis eeltoodute hulka ei sobi).
Mõnedes omavalitsustes, nt Tallinnas, on mitme korteriga majades lisaks kohustuslik köögi-sööklajäätmete liigitikogumine biolagunevate jäätmete sildi all, mõnel pool, nt Kesk-Eestis, on see vabatahtlik.
Üheks võimaluseks biolagunevate jäätmete (puu- ja köögiviljade koored, kasutuskõlbmatuks muutunud toit jms) kasutamisel on nende kompostimine. Ühe korraga on lahendatud mitu probleemi – vähenevad jäätmeveo kulud ning mulda toitev kompost aitab kasvatada uut toitu.
Kompostikasti võib valmistada ise või osta komposter poest.
|
