Jätkusuutlik ehitus
Üks jätkusuutliku arengu pärssimise tegureid on ehitatud keskkonna reguleerimatus. Me kõik elame enamiku oma ajast ehitatud keskkonnas ning meie ja meie järglaste vajaduste ja ootuste rahuldamine sõltub sellest. Meist läänes on üha enam reguleerimise objektiks muutunud jätkusuutlik ehitus.
Energiatõhususe suurendamiseks saab kasutada nn passiivehituse meetodeid või kombineerida loodusehitust tänapäevaste tehniliste lahendustega. Kõige lihtsamad meetodid: aknad lõunas, soojust salvestavad savist siseseinad ja paksud põhuseinad aitavad luua hoone, mille kütmiseks kulub vähe vaeva isegi kõige suurema külmaga.
Loodustsäästva ehk rohelise kontori eesmärgiks on organisatsiooni keskkonnamõju pidev jälgimine ja vähendamine, millega kaasneb kulude kokkuhoid, loodusressursside säästev kasutamine ja töökeskkonna tervislikumaks muutumine.
Näiteks: Zürichis asuvat „Lightcube’i“ kontorit iseloomustavad aga suured klaasipinnad, automaatsed aknavarjud ning sisseehitatud „ilmajaam“, mis reguleerib keskselt kütet, jahutust ja ventilatsiooni. Hoone kasutab tavapärasest 50% vähem energiat valgustuseks ja 60% vähem energiat ventilatsiooniks. Lisaks võimaldab hoone soodne asukoht kesklinnas kahel kolmandikul töötajatest ühistranspordiga tööle sõita.
Ökomaja
Ökoloogiline mõtteviis levib üha laiemalt – paljud on aru saanud, et elukeskkond peaks olema võimalikult tervislik. Ökoehitis koosneb peamiselt looduslikest materjalidest ning on energiasäästlik. Öko tähendab ka keskkonnasäästlikku materjalikasutust, allergiavaba viimistlust, võimalusel taaskasutust.
Majades on tervislik mikrokliima ja neis elamine on energiasäästlik, need majad vastavad energiatõhususe ja energiamärgise nõuetele. Terviklik ökoloogiline lahendus ja lähenemine teebki majast ökomaja. Näiteks põhumaju on Eestis kokku paar -kolmkümmend.
Loe veel ökomajadest: www.natuurehitus.ee.
Savi on üks keskkonnasõbralikumaid ehitusmaterjale. Selle kasutamine võimaldab püstitada ehitisi väikseima võimaliku energiakuluga, siduda loomulikku päikseenergiat. Savi on peaaegu 100 protsenti taaskasutatav, võimaldades tulevastel põlvedel tarvitada sama materjali uuesti. Väga tähtis on, et ehitusjäätmed puuduvad või neid saab sujuvalt keskkonda tagasi suunata, kahjustamata seejuures loodust. Õigesti ehitatud saviehitised on ilmastikukindlad ja püsivad.
Passiivmaja
Passiivmaja kasutab ära asukoha looduslikke kütte-, jahutus- ja valgustusvõimalusi, nii et ehitise energiavajadus on viidud miinimumini, mikrokliima on tervislik ning vajadus kunstliku valgustuse, ventilatsiooni, kütte ning jahutuse järele minimaalne, ilma selleks päikesepatareisid ja tavapärast soojuse akumulatsiooni süsteemi kasutamata
Tavalisest majast kümme korda väiksema energiakuluga passiivmaja ehitamisel kasutatakse looduslikke materjale ja uusi tehnoloogiaid, et võimaldada elanikel hoida hilisemad elamise kulud väga madalad.
Passiivmajaks nimetatakse sellist hoonet, kus maja kütmiseks piisab ainult sissejuhitava õhu soojendamisest ning kus aktiivsest küttesüsteemist (ja ka kliimaseadmest) saab seetõttu loobuda. Soojusvajadus on viidud nii madalale, et eraldi „aktiivsest“ küttesüsteemist (katlast, korstnast, soojatorudest) saab loobuda. Vajaliku koguse lisasooja saab majja viia koos värske õhuga, mida sinna juhitakse nii või teisiti.
Passiivmajades elavad pered kulutavad täna reaalselt küttele 10 korda vähem, kui teiste uute majade omanikud. See on võimalik, kuna maja on:
- väga hästi soojustatud,
- see on ehitatud lisaks õhutihedana,
- ilma külmasildadeta;
- selle akende paigutus ja kvaliteet võimaldab päikeseenergia passiivset ärakasutamist,
- soe, mida muidu ventileerimisega majast välja juhitakse võetakse soojavahetiga tagasi sissetulevasse õhku.
Nende viie põhimõtte järgimine võib anda passiivmajastandardiga hoone väga erineva arhitektuuri ja materjalikasutuse puhul. Passiivmaja võib olla nii kivi- kui puitkarkasshoone, selle soojustus võib olla tehtud enamiku tuntud materjalidega.
Loodusseadusi järgiva kuivkäimla jäägid sisaldavad ca 10 000 korda vähem haigusi tekitavaid mikroobe võrreldes WC septikus oleva reovee lägaga.
Lähtuvalt looduslikest seaduspärasustest, on kuivkäimla loomulik valik, mis korralikult ehitades on sama meeldiv kui veega WC. Kaasneb elektri, kütuse, transpordi, tooraine jms kokkuhoid, siis kuivkäimla kasutuselevõtt on jätkusuutliku ehitise üks osa.
| 
