Sisukaart
Prindi
 
Viimane uuendus:
April 09. 2011 08:52:03
 
 
 

Säästev elustiil

 

Iga üksikisiku tegevus mõjutab planeedi käekäiku. "Väikesest saab suur" ehk kui igaüks oma tegevusega suudab näha kaugemale kui vaid enda heaolu, on astutud suur samm jätkusuutliku elu suunas.Säästev elustiil aitab:

  • parandada tervist, 
  • säästa raha, 
  • annab teistele võimaluse elada inimväärset elu, 
  • hoida meie kaunist planeeti.

Säästev elustiil arvestab jätkusuutlikkuse põhimõtetega.

Säästev eluviis nõuab oma igapäevaste  tarbimisharjumuste muutmist.

Järgnevalt mõned näpunäited:

Kütte säästmiseks

  • Puhasta küttekehad tolmust. Tolmuimejat kasutades tõmba tolmust korralikult puhtaks ka radiaatorid. Kontrolli ka, et kardinad radiaatorit ei kataks. Puhtana ja soojatõketest vabana töötavad küttekehad palju efektiivsemalt.
  • Kasuta soojust tagasi peegeldavaid paneele. Radiaatorite taha seinale või ahjude kohale lakke saab osta soojusta tagasi peegeldavad paneelid. Nende abiga saab kütteenergia veel paremini ära kasutada.
  • Tee kodule energiaaudit. Kui su kodu ei hoia hästi sooja, siis tasub ette võtta soojuskao audit ehk termopildistamine. Saad teada eluaseme soojuskao allikad ning kuuled nõuandeid, kuidas neid kohti parandada.
  • Kui võimalik, siis kasuta puitküttega ahje ja pliite.
  • Tuuluta ruume lühiajaliselt.
  • Kuuma ilma korral sulge aknad ruloo ja kardinatega maja päiksepoolsel küljel ning külma ilma korra vabasta aken, et lasta sisse päikest ja soojust.
  • Alanda panipaikade, garaa¸i jms ruumide temperatuuri madalaima võimaliku temperatuurini.
  • Kui võimalik, katseta kütte väljalülitamist ööseks ja kasuta pigem lisatekki. 
  •  Kus võimalik paiguta mööbel (nt voodi) hoone siseseinade juurde

 Elektri säästmiseks

  • Pühi pirnidelt ja lambikuplitelt tolmu. Uuringud näitavad, et kuni 60% meie majapidamiste elektrivalgusest on tolmukorra all peidus.
  • Paigalda õue ja koridori valgustitele liikumisandurid. Las lambid põleda vaid siis, kui selleks on tõesti vajadus. Liikumisanduriga valgustite puhul kaob võimalus need kogemata põlema unustada.
  • Ruumide sisekujundus võiks olla võimalikult hele ja võimaluse korral kasutada võimalikult rohkem looduslikku valgustust.
  • Kustuta tuled, kus neid vaja pole ehk kasuta võimalikult efektiivselt valgusteid.
  • Puhkusele või reisile minnes lülita kõik elektrit tarbivad tehnikariistad vooluvõrgust välja.
  • Kasuta energiasäästlikke kodu- ja majapidamismasinaid ning ehitusmaterjale.
  • Jälgi energiakulu oma majapidamises ja optimeeri seda.
  • Ära hoia boilerit liiga kuumal re¸iimil. Üks suuremaid energiakulutajaid on soojaveeboiler. Kui nt du¨i või nõudepesu lõpuks kuum vesi otsa ei saa, asendudes leigega, töötab boiler järelikult täistuuridel.

Vee säästmiseks

  • Suruõhu-du¨iotsikuga säästad vett. Enda pesemisele kulub 37% kodusest soojast veest, 26%-ga on teisel kohal pesumasin. Ent kulude suurus sõltub ka sellest, missugust du¨iotsikut sa kasutad. Suruõhu-du¨iotsikust tuleb vett pooleks õhuga, ilma et sa ise tunneksid mingit vahet võrreldes nn tavalise du¨iga. Kui muidu tuleb du¨iotsikust kuni 10 liitrit minutis, siis suruõhu puhul vaid umbes 5 liitrit.
  • Eelista kahesüsteemset WC-poti loputuskasti. Kahesüsteemse loputuskasti puhul on alati võimalik valida, kas kasutad vett rohkem või vähem. 40% keskmise pere puhta vee kulust tuleb WC loputuskasti kaudu. See on kodude suurim veekulutaja üldse.

Uste ja akende tihendamine

  • Tihenda pilud aknapiida ja -raami vahel. Akendel, mida sa ei kavatse avada, võid pilud paberiribadega kinni kleepida. Avatavad aknad varusta poorkummist tihendusribadega.
    Samuti tihenda rõduuste pilud.
  • Pane akende ette tihedad kardinad, kuid ära kata kinni radiaatorit.
    Traditsiooniliste kardinate asemel kasuta puitribikardinaid, puidust, bambusest või näiteks linasest kangast ruloosid - koguvad vähem tolmu, hoiavad soojust ning on kauem kasutuskõlblikud.
  • Korteriukse võib soojustada ja tihendada sooja polstri, kummitihenditega.
  •  Lase tihendada maja välisuks ja varusta see sulguriga. 

Akende tihendamisega ja katkiste klaaside ning irvakil uste väljavahetamisega on võimalik säästa kuni 15% tarbitavast soojusest.

 

 
 

 

Jätkusuutlik arendustegevus