Sisukaart
Prindi
 
Viimane uuendus:
April 09. 2011 08:52:03
 
 
 

Jätkusuutlik stiil ja riietus

Isikupärane stiil versus mood

Moetööstus on nagu kihutav kiirrong, mida naljalt kinni ei pea. Tarbija otsustada jääb, kas ta tahab seda kiirsõitu kaasa teha või mitte.

Tegelikult võib silmanähtavaid muutusi moes täheldada umbes 5 – 7aastaste tsüklite järel.
Moe tarbijate ostuharjumused ja nõudmised on just need, mis on moetööstuse kiirre¸iimil tööle pannud. Keskmine kodanik kannatab tänapäeval kärsituse sündroomi all: närviliselt vahetatakse töökohti, elukaaslasi ja televisioonikanaleid ega saada kusagilt rahuldust. Samasuguse kärsitusega suhtutakse ka moodi, olles nõudlik, püsimatu, ebalojaalne ja pidevas uuenäljas.
Tarbijale maitseb kiirmood – fast fashion, mis on sama populaarne kui fast food toitlustuses. Kiirmood valmib kiiresti, maksab vähe ja ei pea vastu üle ühe hooaja.

Argumendid, et kiirmood on ebakvaliteetne, tootmisprotsessid tihtipeale ebahumaansed ning suur osa toodangust sulaselge võltsing, jätavad suure osa ostjatest külmaks.

Rõivaid soetades tasub panustada kvaliteedile. Riideesemete jõudmine kasutatud riiete poodidesse annab märku nende vastupidavusest.

Keskkonnasõbralikust moest on saamas viimaste aastate suurim ja silmapaistvaim trend.
Siin on kaks selget suunda:

  • orgaanilise kanga kasutamine moetööstuses,
  • taaskasutusmood.

Põnevam ja üllatusterohkem on taaskasutusmood. See hõlmab endas nii pisikest ümberdisainimist kui ka uue kanga valmistamist juba olemasolevast materjalist.
Põhimõte on see, et algmaterjali, olgu see siis mõni pluus, magamiskott või kardin, tuleb suhtuda kui kangasse. Valmistades nii riideid, võib olla kindel, et tulemus on kordumatu ja isikupärane.  Oluline on siinjuures ka see, et riided valmivad kodukohas ja neid ei sõidutata mööda maailma ringi.

Vahel on ju ka nii, et mõni ilus ja kallis kostüüm on veidi väikseks jäänud või ollakse lihtsalt sellest tüdinud. Siis ei ole mõtet seda kohe ära visata. Siit algabki ümberdisainimise tee, kus osavad näpud võivad teha imet. Nii on võimalik magamiskotist teha jaki, linikutest elegantse kleidi jne.

Disainrõivaid või materjali kui töötluse poolest kõrgekvaliteediliste riietusesemeid ei tasu ümber teha, vaid panna need seisma. Elu on näidanud, et mood areneb ka spiraali mööda ja sarnased lõiked tulevad aastate möödudes taas moodi. Suureks sirgunud lapsed võivad nende rõivaesemete üle olla väga õnnelikud (nt nahkmantel). Sellel nähtusel on isegi oma termin - ’vintage’.

Teine võimalus on orgaaniline kangas. Poelettidele ilmub üha enam nö mahekangast valmistatud riideid. Orgaaniline kangas on valmistatud mürkidevabalt kasvatatud toorainest. Tooraineks on alati taastuv loodusvaru. Levinumad materjalid on puuvill, kanep, lina, bambus jne. Kangast ei pleegitata ja värvitakse naturaalsete värvidega, mida loodus omastab.

Selline kangatüüp on mitmeti hea:

  1. on väga inimsõbralik ja allergiavaba (paljud allergiad saavad alguse keemiliselt töödeldud kanga pidevast kokkupuutest kehaga)
  2. koormab loodust kordades vähem kui nö klassikaline kangatööstus.

Orgaanilise kanga tootjad erinevad ka selle poolest, et enamasti on neil toormaterjali kasvatus ja kanga valmistamine ühes kohas. Nii jääb ära muidu tavaline protsesside vahepealne materjali sõidutamine ühelt mandrilt teisele.

Loodussõbralikud rõivad

Rõivaste soetamisel eelistab keskkonnateadlik tarbija looduslikest toormaterjalidest, mahepõllumajanduslikult toodetud, säilitusaineteta, värvi- ja lisaaineteta, rõivaste puhul nt puuvillast, linasest, villaseid tooteid. Sünteetilistest materjalidest rõivaste tootmiseks on kasutatud taastumatuid loodusvarasid ning saastatud keskkonda fossiilsete kütuste põletamisega. Looduslikud materjalid on tervisele kasulikumad ja lasevad nahal paremini hingata.

Ökopoodides leidub ka riideid, mis on tehtud ökoloogiliselt kasvatatud puuvillast, villasest, linasest või kanepist. Veel tasub rõivaste puhul eelistada looduslikult värvitud, kloorivabu, pleegitamata tooteid. Kui plaanid lasta endale riideid õmmelda, siis uuri kangapoes, kus on riie toodetud ja tooraine kasvatatud.

 

 

 
 

 

Jätkusuutlik arendustegevus