Jätkusuutlik energeetika
Säästev energeetika, sustainable energetics, on sihipärane arengusuund energiamajanduse kahjuliku keskkonnamõju vähendamiseks tehnoloogiauuenduste, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ja energiasäästu kaudu, kusjuures on tagatud ühiskonna sotsiaal-majanduslikuks edenemiseks ja inimeste kvaliteetseks olmeks piisav ja hinnalt optimaalne varustatus energiaga.
Üleilmset soojenemist põhjustav keskkonnasaaste, ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades on surve keskkonnale märkimisväärne ja mõjutavad Maa ökosüsteeme. Meie energiatarbimine ei ole jätkusuutlik isegi järgmist põlvkonda silmas pidades. Energiaressursse on vaja väärtustada. Seda tuleb silmas pidada meie igapäevastes tegevustes.
Jätkusuutliku arengu käivitamisel Eestis on üheks võtmeküsimuseks ebaefektiivse ja keskkonnavaenuliku põlevkivienergeetika ümberkujundamine taastuvenergeetikaks: tuule-, hüdro-, päikse-, maasoojusenergia.
Energiasääst on taastuvenergia kasutuse laiendamise ja keskkonnaheitmete vähendamise kõrval üks kolmest kõige olulisemast energiakasutuse keskkonnamõjude vähendamise võimalusest.
Eestis on valdav enamus energeetiliselt ebaefektiivseid hooneid. Eesti elamute keskmine soojatarbimine aastas on peaaegu poole suurem kui analoogse kliimaga arenenud tööstusriikides.
Energiatarbimise vähendamiseks on kehtestatud seadmete ja hoonete energiatõhususe nõuded. Euroopa Komisjoni kliima- ja energiapaketi üheks eesmärgiks on seatud energiatarbimise vähendamine 20% võrra aastaks 2020.
Kõrged ja pidevalt muutuvad energiahinnad sunnivad ebakindlate majandusoludega maailmas otsima uusi lahendusi. Suurtootmise puhul rajaneb suur osa energiasäästust koostootmisel ja jääksoojuse võimalikult suurel ärakasutamisel. Jääksoojuse taaskasutuse protsent ulatub parimal juhul kohati isegi 90 protsendini. Jõuline tegutsemise on tootmisettevõtete parimate näidete puhul sama tootmismahu juures vähendanud energiatarbimist 40%. Oluline on ka teadlikkuse tõstmine.
Aastaks 2030 kasvab elektrile juurdepääsu omavate inimeste osakaal 83%-ni. Elektrivarustus on hädavajalik elukvaliteedi tõstmiseks ning maailma toodetele ja teenustele ligi pääsemiseks.
| 
