Säästev transport
Säästev transport on arengusuund, mis eelistab inimeste ja kaubaveol väiksema energiatarbe, ressursikulu (sh maakasutuse) ja keskkonnamõjuga transpordiliike. Üldiselt peetakse soodsaimaks veetransporti, järgneb raudteetransport; kõige energiakulukamad transpordiliigid on autotransport ja õhutransport. Sõitjateveos eelistatakse säästvuse seisukohalt ühistransporti ja kergliiklust (kõndimine, jalgrattasõit). Säästva transpordi puhul on olulised näitajad ka: keskkonna, tervise ja liiklusõnnetustega seotud kahjud ning säästev linnaplaneerimine, mis vähendab transpordinõudlust ja isiklikust autost sõltuvust.
Ühe rongiga sõitva inimese kohta eritub kahe kolmandiku võrra vähem süsinikdioksiidi kui ühe üksi autos sõitva inimese kohta. Rongide energiakulu on 8 korda lennuki omast väiksem. Kui lennutransporti võrrelda rongitranspordiga inimkilomeetri kohta, siis lennuk on rongist 10 korda energiakulukam.
Ühistransporti kasutades hoiame kokku arvestatava summa ja aitame säästa loodust.
Keskmise reisi maksumus ühistranspordiga linnas on ca 2 ja pool korda odavam, sealjuures arvestamata auto hinda.
Auto hinna moodustavad kulutused tööjõule ja toormaterjalile, reklaami-, müügi-, transpordi- ning teeninduskulud. Peale selle veel kõik riiklikud maksud. Kuid paljud kulutused, mis ei ole otseselt seotud tootmisprotsessi või auto kasutamise endaga, ei ole müügihinna sisse arvestatud. Näiteks põhjustab rauamaagi kaevandamine keskkonnakahjustusi, terasetootmine reostab nii õhku kui vett ning autoga sõitmine tekitab õhureostust, müra ning terviseprobleeme.
Kui autoomanik on huvitatud keskkonna säästmisest ning tahaks soetada endale keskkonnasäästlikku autot, siis tuleb tal selle eest välja käia oluliselt suurem summa kui nö tavalise auto eest.
Keskkonnasäästlikkus, mis asub südames, peaks kajastuma ka rahakotis.
Ökojuhina võib saavutada nii märkimisväärse kokkuhoiu oma rahakotis kui ka säästa looduskeskkonda.
Sõidutehnika mõjust keskkonnale
- Kontrolli regulaarselt, et rehvide rõhk oleks soovitatud tasemel - see vähendab kütusekulu ja pikendab rehvide eluiga.
- Lase oma auto mootorit regulaarselt häälestada ja hooldada.
- Üks minut mootori tühikäiku kulutab rohkem kütust kui mootori uuesti käivitamine.
- Väldi äkkstarte.
- Avatud katuseluuk ja aknad suurendavad õhutakistust, eriti maanteedel. Igal võimalikul juhul kasuta parem auto ventilatsioonisüsteemi.
Enamik autosid kasutab kiirusel 90 km/h ca 10% vähem kütust kui kiirusel 100 km/h, samuti satub aeglasemal sõidul õhku vähem lämmastikoksiide: sõidukiiruse vähendamine 100-lt km/h 80-le km/h vähendab lämmastikoksiidide õhkusattumist ligi 30% võrra.
Reguleeri oma auto sõidukiirust aegsasti vastavalt liikluskorraldusele. Võta jalg gaasipedaalilt ja aeglusta sujuvalt, selle asemel et kihutada peaaegu stopp-märgini ja seejärel järsult pidurdada.
Teadmiseks:
- Katusekoorem suurendab tuuletakistust ja seega ka kütusekulu 5 - 40%.
- Lahtised aknad suurendavad kütusekulu keskmiselt 5%.
- Madal rehvirõhk suurendab kütusekulu (kuni 3% iga alla normi oleva 0,5 baari pealt).
- Kliimaseade võib suurendada kütusekulu 10 - 25%.
- Käigu varasem ülesvahetamine võib anda 8% säästu.
Auto jagamisega saavutatakse nii majanduslik kui ka keskkonnakaitseline ning energiakasutuse võit.
Lihtne idee põhineb faktil, et kui inimene kasutab autot harva, siis autost saadava kasu võrreldes selle soetus- ja ülalpidamiskuludega on tühine. Auto kasutamisel mitme perekonna poolt üldkulud jäävad samaks, kuid kasutusefektiivsus suureneb.
Autoressursi ühendamine ehk ühe auto kasutamine lähestikku elavate kolleegide puhul annab võimaluse vähendada ühtaegu heitmeid ja säästa aega, samuti aidata vältida liiklusummikuid.
Alternatiivvõimaluseks eraldi autoga sõitmisele on autode ühiskasutus, millega säästetakse nii loodust kui ka oma rahakotti.
Autode ühiskasutuse süsteemid võimaldavad inimestel kasutada sõidukit siis, kui neil seda vaja on, ilma auto omamisega kaasnevate sekelduste ja kulutusteta. Sellised „maksa ja sõida” põhimõttel töötavad süsteemid võimaldavad vähendada nii tarbetuid autosõite kui ka teedel sõitvate autode koguarvu, aidates seega piirata liiklusummikuid, õhureostust ja CO2 heitmeid, mis kõik soodustavad kliima muutumist.
Auto hooldamisel tuleks arvestada ka sellega, kuidas võimalikult vähe looduskeskkonda kahjustada.
Soovitused selleks:
- Mootoriõli võiks lasta vahetada hooldejaamades - seal kogutakse vanad õlid kokku ja viiakse ümbertöötlemisele.
- Seetõttu on arukas lasta mootoriõli vahetada hooldejaamades - seal kogutakse vanad õlid kokku ja viiakse ümbertöötlemisele, mis võimaldab neid hiljem uuesti kasutada.
- Autopesulasse mineku asemel võiks proovida pesta oma autot käsitsi või surveveega.
- Pesula tarbib rohkem elektrit ja vett kui vanamoelisem meetod.
Säästvad kütused
Bioetanooli valmistatakse mitmesugusest looduslikust toorainest. Kõige sagedamini kasutatakse toorainena suhkruroogu, maisi või vilja. Samuti toodetakse bioetanooli orgaanilistest jäätmetest, metsatööstuse jääkidest ja heinast. Bioetanooli teeb eriti keskkonnasäästlikuks see, et selle tootmiseks vajalikud taimed ja puud seovad kasvades atmosfäärist kahjulikku süsinikdioksiidi – seega teevad õhu puhtamaks ning vähendavad kasvuhoonegaase. Kuna bioetanooli tootmiseks vajalik tooraine tuleb peamiselt talumajapidamistest ja metsandusest, arendab bioetanooli kasutamine kohalikku maaelu ja põllumajandust.
Biogaasi on sobiv toota taimsest massist segatuna teiste orgaaniliste materjalidega: vedelsõnnik, loomsed ja taimsed jäätmed, reoveesete jm. Küttegaasina kasutatav biogaas tekib orgaanilise aine biokeemiliste lagunemiste tulemusena ja seda toodetakse linnade prügist, kanalisatsiooni setetest, loomafarmide jäätmetest jms.
Biodiisel sisaldab märkimisväärselt vähem väävlit kui teised tänapäeva diislikütused, pakkudes samal ajal märgatavalt paremaid määrimisomadusi. Samuti sisaldab biodiisel 11 kaaluprotsenti hapnikku, pealegi on sellel natuke kõrgem tsetaaniarv, mis tagab täielikuma põlemise ja enamiku heitgaaside emissiooni vähenemise. Asendab trasporditud nafta.
Alternatiivsed autod
Hübriidauto puhul laeb akusid elektrigeneraator, mille paneb pöörlema sisepõlemismootor. Sisepõlemismootor töötab moodsamatel hübriidautodel enamasti siis, kui kütusekulu saab hoida miinimumi lähedal. Loomulikult peab sisepõlemismootor töötama ka siis, kui akud on teatud piirini tühjenenud ja elektrimootor ei saa seetõttu enam piisavalt elektrit.
Elektriautode kasutamine ja akude laadimine on tavalise auto kasutamisest tülikam.
Projekt ELMO ehk Elektromobiilne Eesti soovib aga aastaks 2020 meie teedele tuua 100 000 elektriautot!
Päikeseautod
Päiksepaneelid ehk PV-paneelid (photovoltaic) kasutavad taastuvat ja vabalt saadaolevat päikeseenergiat. Nende valmistamiseks kulutatud energiakogus jääb oluliselt alla paneelide eluea jooksul toodetud elektrienergiale. Mitmete järgi kujunevad PV-paneelid üheks oluliseks taastuvenergia tehnoloogiaks sellel sajandil. Projekt ELMO ehk Elektromobiilne Eesti soovib aga aastaks 2020 meie teedele tuua 100 000 elektriautot!
| 
