Jätkusuutlik ettevõtlus
Jätkusuutlik ettevõtlus on ettevõtte tegevus ja tavad, mis arvestavad keskkonnahoidlikke ja sotsiaalseid eesmärke ning loodusvarade säästvat tarbimist.
Jätkusuutlike põhimõtete rakendamisega panustavad ettevõtted oma pikaajalisse majandusedusse ja samas kogu ühiskonna jätkusuutlikku arengusse.
Euroopa ühiskond on vaikselt kuid järjekindlalt muutumas puhtama ja eetilisema maailma suunas. Ühelt poolt on tugevaks suuna määrajaks järjest kriitilisemaks muutuv tarbija, kes eelistab ikka tihedamini ökoloogilist ja õiglaselt toodetud ning kaubeldud toodet. Teiselt poolt leidub aga ka üha rohkem firmasid, kes omanike isiklikest veendumustest tingitult integreerivad oma äritegevusse sotsiaalset ja keskkondliku mõtteviisi.
Ettevõtted, kes liituvad Maailma Looduse Fondi (WWF) Climate Savers programmiga, võttes eesmärgiks 2014. aastaks vähendada emissioone 10%, kinnitavad, et liigutakse jätkusuutliku, innovaatilise ning tõeliselt konkurentsivõimelise organisatsiooni kursil.
Järjest enam Euroopa ettevõtteid rakendab vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid. Ettevõtted soovivad erinevatele sihtgruppidele, sh töötajatele, omanikele, investoritele, tarbijatele, riigivõimuorganitele ja mittetulundusühingutele edastada selgeid sõnumeid. Ühiskondlikult vastutustundliku tegevusega panustavad ettevõtted oma tulevikku, olles veendunud, et vabatahtlik pühendumine aitab tõsta nende kasumlikkust.
Ettevõtte ühiskondlik vastutus (Corporate Social Responsibility ehk CSR) on mõiste ja kontseptsioonina arenenud juba 1960ndatest aastatest alates. Lihtsustatult räägime vastutustundlikkust ettevõttest, mis kaasaegses tähenduses on ettevõtte tegevuses sotsiaalse, majandus- ja looduskeskkonnaga arvestamine ning vastava põhimõtte integreerimine ettevõtte juhtimisprotsessi. Kontseptsioon laiemalt: ettevõttel on oluline rolli sotsiaalsete küsimuste lahendamisel, keskkonna kaitsmisel ja jätkusuutlikku arengusse panustamisel.
Ettevõtte ühiskondlikku vastutust väljendatakse oma töötajate ning laiemalt kõigi sidusgruppide suhtes, keda ettevõte mõjutab või kes mõjutavad ettevõtte edukust. on Sellest kontseptsioonist lähtuvalt üha enam selgemalt tunnetavad ettevõtted oma ühiskondlikku vastutust ning näevad oma panust parema ühiskonna ja puhtama keskkonna loomise heaks.
Näiteks: ettevõttel Rentoki (kahjuritõrje ettevõte) on sotsiaalse vastutuse põhimõte kirjas järgmiselt: Meie ettevõtte sotsiaalse vastutuse põhimõtetel on oluline osa meie ärieetikas ning oma seisukohtade selgelt välja näitamiseks oleme välja töötanud eeskirjad keskkonnasäästliku kahjuritõrje, tervishoiu ja ohutuse, personalisuhete ning kliendisuhete kohta.
Me toetame Hea Tavaga kooskõlas olevat tegevust laiaulatuslike eeskirjadega hea tava kohta; need katavad kõik, tervishoiust ja ohutusest kliendi ruumides kuni keskkonnasäästliku kahjuritõrje põhialusteni ja vee säästliku kasutamiseni
Ettevõtte peamise eesmärgina ei nähta enam pelgalt kasumi teenimist, vaid edukuse mõõdupuuks on ka firma võime vastata sotsiaalsetele ka keskkonnaalastele nõuetele ning ootustele.
Ettevõtte ühiskondlik vastutus ei tähenda mitte ainult seaduslike ettekirjutuste täitmist, vaid seaduse täitmisest kaugemale minekut ning aktiivsemat panustamist inimkapitali, keskkonda ja suhetesse sidusgruppidega. Keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse ning äripraktikasse investeerimise kogemus näitab, et seaduse täitmisest enama tegemine aitab kaasa ettevõtte konkurentsivõime tõstmisele. Taoline tegevus, nt sotsiaalsfääris koolituste võimaldamine, töötingimuste parandamise või juhtkonna ja töötajate suhete arendamise näol, mõjub otseselt tootlikkusele. Paranenud konkurentsivõime omakorda võimaldab muutuste juhtimist ning ühiskondlikku arengusse panustamist.
Ettevõtte ühiskondlikku vastutust ei tohiks käsitleda kui asendusmehhanismi kehtivatele ja väljatöötatavatele seadustele ja regulatsioonidele. Pigem tuleb suuremat tähelepanu pöörama sobiva õigusliku raamistiku ülesehitamisele, määratledes sobiva rakendustasandi vastavalt sellele, milliseid ettevõtte ühiskondliku vastutuse alaseid tegevusi on nendes võimalik rakendada.
Ettevõtte ühiskondliku vastutuse kontseptsiooni eestvedajateks on peamiselt suurettevõtted, kuigi vastutustundlik ettevõtlus kuulub kõigi ettevõtluse vormide juurde: riigivõtted ja eraomandis olevad ettevõtted, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ja ühingud.
Euroopa Liidu huvi ettevõtte ühiskondliku vastutuse vastu tuleneb selle oodatavast positiivsest mõjust Lissabonis vastu võetud strateegilise eesmärgi täitmisele: „Saada kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduskeskkonnaks maailmas, mis suudab tagada stabiilse majanduskasvu, luua rohkem ja paremaid töökohti ning suurendada sotsiaalset sidusust".
Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast.
Kui siiamaani on ettevõtluse aluseks olnud valdavalt majandus, siis tänapäeval on selgelt näha, et tuleb arvestada ka teiste aspektidega.
Ettevõtte tegevus on seotud kolme keskkonna põhikomponendiga: maapind, õhk ja vesi. Kõik tegevused omavad mingisugust keskkonnamõju. Näiteks ettevõtted tarbivad oma tegevuseks elektri- ja soojaenergiat, tooraineid, vett. Nende hankimine ja ammutamine mõjutab keskkonda. Tegevuse tulemusel tekib terve hulk jäätmeid, mis ühel või teisel viisil jõuavad samuti keskkonda. Siinkohal on üha olulisemaks muutunud toodetest ja teenustest tuleneva keskkonnamõju väljaselgitamine ja ohjamine - olelusringil põhinev tootmine.
Olelusring (ka elutsükkel, olelustsükkel) on üksteisele järgnevate ning omavahel seotud etappide ahel toote või teenuse "hällist hauani". Toote olelusringi kirjeldus algab toote valmistamisel materjalide valikust, energiaressursside tarbimisest ja tootmisest kuni toote kasutamise, jäätmete käitlemise ja lõpliku kõrvaldamiseni. Unustada ei tohiks ka toote pakendamist ja kogu olelusringi läbivat transpordikasutust.
Olelusringi hindamine on lähenemisviis, mille puhul hinnatakse toote täielikku keskkonnamõju kogu selle olelusringi jooksul. Selleks summeeritakse ressursi- ja energiakulu ning mõju keskkonnale alates toote valmistamiseks vajalike toorainete hankimisest kuni toote kõrvaldamiseni pärast kasutamist. Oluline on siinjuures pöörata tähelepanu toote taas- ja korduskasutusele ning kogu tsüklis toimuva transpordi mõju keskkonnale.
Olelusringi hindamist kasutatakse enamasti tootearenduses ja strateegilisel planeerimisel, peamiste reostusallikate väljaselgitamiseks, erinevate tehnoloogiliste võimaluste võrdlemiseks, toodete ja tooraine kasutusest tuleneva mõju hindamiseks, üldsuse ja ametkondade informeerimiseks toodete keskkonnamõjust ja sarnaste toodete keskkonnamõju võrdlemiseks.
Jätkussutlik ettevõtlus on ettevõtte tegevus ja tavad, mis arvestavad keskkonnahoidlikke ja sotsiaalseid eesmärke ning loodusvarade säästvat tarbimist.
Näiteks: ettevõtte NEFABi võtmesõna on jätkusuutlik areng ja piiratud ressursse välditakse nii sageli kui võimalik. NEFAB rakendab ettevaatuspõhimõtet ka keskkonnaga seonduvalt, mis tähendab, et välditakse ohtlike materjalide kasutamist, kui on võimalik kasutada sobivaid keskkonnasõbralikumaid materjale.
NEFAB soodustab ja toetab kasvavat keskkonnaalast vastutustundlikkust, samuti keskkonnale ja ühiskonnale kasulike toodete ja teenuste uuenduslikke arendusi.
| 
