Toidukaartide ja menüüde koostamine erinevatele klientidele

Toitlustusettevõtetes tuleb toidukaarti arendamisel erilist tähelepanu pöörata ettevõtte sihtrühmade soovidele ja vajadustele toitude ja jookide osas. Seoses sellega on paljude ettevõtete toidukaartidele ilmunud lastemenüüd ja paastumenüüd, niinimetatud kerged menüüd (“Golden Door”-menüüd). Sagedased on toidukaartidel eritoiduvalikute menüüd või märgistused toitude juures, millisesse eritoiduvalikusse üks või teine neist võiks kuuluda. Erimärgistusega võidakse tähistatakse toidukaardil vegetaarsid (taime)toite, vähese laktoosisialdusega  ja laktoosi mitte sisaldavaid, gluteeni või suhkrut mitte sisaldavaid jne toite. Erimärke võidakse kasutada ka toidu vürtsikuse või teatud toiduaine (näiteks küüslauk) sisaldamise märgistamiseks. Mistahes viisil, kas siis tähtedega või sümbolitega toite märgitatakse, peaks toidukaardil alati leiduma nende selgitus. Näiteks VL – vähese laktoosisialdusega toit; V- vegetaarne toit; K – Kosher- toit ; Kolm piprakauna – väga vürtiskas toit jne.

Toidukaardi arendamisel tuleb hästi läbi mõelda, kui laialdase pakkumisega on otstarbekas välja minna.  Esmalt tuleks otsustada, millised sektsioonid (näiteks supid, salatid, pastaroad, munaroad, lastetoidud jne) toidukaardile kanda Teiseks, kui laia valikut tooteid igas sektsioonis pakkuda (kas näiteks kahest supist menüüs piisab, kas peaks igas sektsioonis olema mõni odavam, keskmise hinnaga ja kallim toit jne.). Järgnevalt peaks läbi mõtlema iga sektsiooni sisu, järgides ülalpool kirjeldatud põhimõtteid. Otsustama peaks sellegi üle, kas toidukaardil tehakse eraldi sektsioonid eritoiduvaliku soovijatele või arendatakse erinevates sektsioonides välja road, milledest saab vajadusel koostada eineid levinumate erivalikute vajajatele.