Toiduportsjoni ja eine hinna kalkuleerimine

Toiduportsjoni hinna arvutamisel kasutatakse toiduainete ühiku (kilogrammi-, liitri- või tüki-) hindasid. Ühikuhinnad on alati ilma käibemaksuta ning neid väljendatakse sendi täpsusega kaks kohta peale koma.

Kui toiduainet mõõdetakse kilogrammides (sink, jahu jne), siis kasutatakse ühiku hinnana 1 kilogrammi hinda, kui toiduainet mõõdetakse liitrites (piim, mahl või muu vedeliku),  siis 1 liitri hinda. Kui teatakse purgi, koti või pakendi kaalu ja hinda, siis arvutatakse kilohind, jagades tüki hind tüki kaaluga (teisendatud kilogrammideks). Kui on tegemist vedelikega, siis pudeli hind jagatakse pudeli sisu kogusega (teisendatud liitriteks).

Näide 3. Toiduaine kilohinna arvutamine

Kui 450 grammine juustutükk maksab käibemaksuta 42,71. Arvuta juustu kilohind?

Esmalt teisendatakse 450 g = 0,45 kg

Kilohind = 42,71 / 0,45 kg = 94,91 kr/kg

Näide 4. Toiduaine liitrihinna arvutamine

70 cl-ne veinipudel maksab käibemaksuta 110,17 krooni. Arvuta veini liitrihind.

Esmalt teisendatakse 70 cl = 0,70 l

Liitrihind = 110,17 / 0,70 l = 157,39 kr/l

Portsjoni hinna arvutamine eeldab, et on välja selgitatud selle toidu valmistamiseks kasutatud toorainete ühikuhinnad ning välja arvutatud portsjoni valmistamiseks kasutatud toorainete maksumused ning need summeeritud.

Toidu portsjoni valmistamiseks kulutatud tooraine maksumus saadakse tooraine ühikuhinna korrutamisel tooraine brutokogusega. Toorainete maksumust väljendatakse sendi täpsusega kaks kohta peale koma. Toorainete maksumused summeeritakse – tulemuseks on toidu omahind. Omahinnale lisatakse esmalt müügikate ning kõige lõpuks käibemaks.

Restorani tegevuse majanduslikkuse üheks keskseks mõisteks on müügikate. Müügikatte all mõeldakse restoranile selle toodete müügist jäävat rahasummat, millest on maha arvatud toote valmistamisest tekkinud tooraine kulud. Müügikattest katab ettevõte kõik kulud, mida ettevõtte tegevus endaga kaasa toob. Nende hulka kuuluvad personali palgad, üürid, arved, tagasimakstavad laenud ja intressid jne. Müügikate sisaldab ka ettevõtte kasumit. Optimaalne on, et toidu käibemaksuta müügihinnast moodustavad tooraine kulud 30-40 % ja müügikate 60-70%.

Näide 5. Müügikatte lisamine toorainete kogumaksumusele

Roa valmistamiseks kasutatud toorainete kogumaksumus on 43,25 krooni. Arvutuses kasutatav müügikatteprotsent on 60. Milline on roa omahind müügikattega?

Kui toorainete kogumaksumus on 43,25 krooni ja see on (100-60) % käibemaksuta müügihinnast,

siis müügikattega hind on X krooni ja see on 100 % käibemaksuta müügihinnast.

Tehe: X = 43,25 kr * 100 % / (100-60) % = 108,13 kr

Vastus: roa müügihind käibemaksuta on 108,13 krooni (NB sellest 60 % on müügikate – 64,88 krooni – ja 40 % on toorainete kogumaksumus – 43,25 krooni)

Käibemaks on toote või teenuse hinnale lisatud maks. Käibemaksu arvutatakse protsentidena toote käibemaksuta müügihinnast. Käibemaksu suurus toitlustuses on 18 %. Arvutustes võetakse aluseks, et müügihind käibemaksuta on 100 %, millele lisatakse 18 % sellest samast käibemaksuta müügihinnast. Saadud müügihind väljendatakse 50 sendi või 1 krooni täpsusega.

Näide 6. Käibemaksu lisamine

Kui roa müügihind käibemaksuta on 108,13 krooni, siis milline on roa müügihind koos käibemaksuga?

Kui roa müügihind käibemaksuta on 100 % ehk 108,13 krooni,

Siis käibemaks sellest on 18 % ehk X krooni.

Tehe: X = 18 % * 108,13 kr / 100 %  =  19,46 kr

Liidame müügihinna käibemaksuta ja käibemaksu:

108,13 kr + 19,46 kr = 127,59 kr ~127,50 kr

Vastus: kuna müügihind ümardatakse 50 sendi täpsuseni, siis on roa müügihind 127,50 krooni

Eine hinna kalkuleerimisel summeeritakse menüüs olevate toitude ja jookide hinnad.