Toitlustussektori tähtsus turismis

Söömine väljapool kodu on tavaline ja sageli vältimatu osa meie igapäevaelust.  Sööme ka reisides - laevadel, lennukites või rongides, hotellides ja teistes majutusasutustes, restoranides, kohvikutes, matkates või piknikke pidades isegi vabas õhus, nii puhkuse- kui ka tööreisil olles. Vahel ostame autoga või turismigrupiga reisides teeäärsest bensiinijaamast midagi kiireks kõhutäiteks.


Joonis 2.1. Toitlustamine vabas õhus

Need kõik on argised eined, mille peaeesmärk on saada igapäevatoimetusteks vajalikku energiat. Sageli ei ole aga väljapool kodu söömise eesmärgiks pelgalt kõhutäitmine, vaid hoopis toiduelamuste saamine või ka mõne piduliku sündmuse tähistamine. Erinevaid lähemaid ja kaugemaid sihtkohti külastades soovime kindlasti ka selle riigi või paikkonna eripärast toitu maitsta. Setumaal püüame ikka seto toitu ja Indias reisides sealset kohalikku rooga maitsta. Erinevate einete pakkumisel on seega erinevad rõhud. Kord on rõhk toidu maitsel ja tervislikkusel või teeninduse kiirusel (näiteks grupiteeninduse puhul), kord toidu välimusel ja kaunil serveerimisel. Rõhk võib olla ka terviklikul toiduelamusel, mis sisaldab endas nii toitlustuskoha interjööri, teenindust, menüüd kui paljusid muid detaile. Kõik eelkirjeldatu, olenemata oma erinevatest tahkudest, mahub mõiste alla toitlustusteenus.

Toitlustusteenust pakuvad väga erinevad ettevõtted alates lasteasutustest ja haiglatest ning lõpetades kiirtoiduettevõtete, turismitalude ja gurmeerestoranidega. Vaatamata oma eripärale lähtuvad kõik toitlustusteenuse pakkujad aga sarnasest alusest, sarnastest toitumise, toiduainete ja kulinaaria ning toitlustusteeninduse põhitõdedest. Kõik toitlustajad peavad omama põhilist oskusteavet töökorraldusest köögis ja söögisaalis, põhilistest töövõtetest, toiduainetest ja nende käitlemisviisidest, erinevatest roogadest ja nende valmistamisest ning serveerimisest.

 

 
 

Toitlustuse alused