Toitlustusteenuseid kujundavad trendid

Inimesed muutuvad, muutuda võivad nende vajadused, soovid, väärtushinnangud, võimalused. Sellega seoses muutuvad ka toitlustusteenuseid kujundavad trendid.

Üldiselt valitsevaks trendiks on kliendikesksus – personaalne teenindus, tähelepanu pööramine igale kliendile.

Praegu avaldavad Euroopas uute klienditrendide tekkele mõju järgmised tegurid:
  • Euroopas on suurenenud ja aina suurenemas eakate inimeste osakaal
  • Seeniorid on hea tervise juures, materiaalselt hästi kindlustatud ja reisihimulised.
  • Inimeste haridustase on tõusnud, huvi reisimise, uute kogemuste ja elamuste järele on kasvanud.
  • Perekonna suurus näitab kahanemistendentsi. Kolmelapselised perekonnad (mitte ainult Eestis, vaid ka Austrias, Saksamaal ja mujal Euroopas) on haruldased. Laste sotsiaalne positsioon perekonnas on nende arvu vähenemise tagajärjel tõusnud.
  • Inimesed on vähem paiksed, külastavad erinevaid, suurte vahemaade taga paiknevaid etevõtteid.
  • Infotehnoloogia areng võimaldab kiiresti ja hõlpsalt saada informatsiooni ettevõtete kohta.
  • Mobiilsuse kasv on tekitanud vajaduse kiire teeninduse (näiteks kiirtoidu, drive-in ettevõtete jne) ja sellega kaasneva spetsiifiliste toodete ja teenuste järele järele.
  • Keskkonna saastatuse kasvuga suureneb erinevate tervisehäiretega inimeste hulk. Allergianähud valmistavad ebamugavusi paljudele ja sellest tulenevad ka erinevad vajadused. Suureneb kroonilisi haigusi põdevate inimeste hulk, kes vaatamata oma haigusele ei soovi millestki loobuda.
  • Suurenenud on eriliste toitumissoovidega (kas arsti näidustusel või omi toitumispõhimõtteid järgides) inimeste arv – taimetoitlased, sealhulgas toortoidu ja elustoidu tarbijad, kaalujälgijad, vähese kolesteroolisisaldusega toidu nõutajate, lihtsalt kerge pooldajate  arv jne).
  • Erinevate tervisetrendide jälgimine (eriti 20 - 30 aastaste põlvkond terviseteadlikud). Inimesed suhtuvad suurema tähelepanuga tervisesse.
  • Erinevate kultuuride segunemine - kuna  suurel hulgal inimesi vahetab elukohti.
Professor Gianfranco Nobis (Bournemouth University – UK) näited hotellide ja restoranide juhtide seminaril 2007.a. Tallinnas trendide muutumisest Euroopas:
  • Londonis tõusnud tantsu võimaldamine  restoranides (ka hotellirestoranides).
  • Pakutakse toitlustusteenuseid üksikule ärinaisele. Avalikus söögikohas üksikul naisel ebamugav - pakutakse veidi enam privaatsust.
  • Religiooniaspektide arvestamine - eriti tähtis Põhja - Aafrikas ja Lähis - Idas (kosher jne)
  • Üksikuid noori inimesi üha enam. Neile orienteeritud toitlustusettevõtete toote osakaal tõusnud.
  • Restoranides tavapärane hooida menüüs  nn “Golden door” – menüüd, kerget einet  energiväärtusega mitte rohkem kui 800 kcal, päevamenüü ei ületa 1400 kcal.
  • Suurte hotellikettide areng, millel tsentraalköögid, töötavad cook & chill põhimõttel.
    • Näiteks hotellidest ja kruiisilaevadest koosnevad ketid, kellele valmistatakse toitu ühes köögis ja veetakse laiali külmutusautodega. Satelliitköökides serveeritakse ja garneeritakse - töötajatel vajalikud vaid need oskused.
    • Näiteks hotellikett – kõigis hotellides üks menüü, milles nii kiirtoit, tavalised ja a la carte road.
  • Suurtöötlejad teevad aina enam pooltooteid ja valmistoodangut, mida ettevõtetes kasutatakse.
Kaks viimast trendi lubavad tööjõukulusid vähendada 11 - 12%. Restoranis tööjõukulu kõige suurem köögis, selle vähendamine majanduslikult kasulik. Nende trendidega ei pääse turule vanade toiduvalmistamistraditsioonidega riikides, näiteks Prantsusmaal ja Itaalias,   küll aga võib edukas olla Saksamaal, ¦veitsis, ka UK-s.
  • Praegu tegutsevad Euroopas edukalt pitsabaarid, hamburgeribaarid, pannkoogibaarid jt kiirtoiduettevõtted- klientide poolt armastatud, samas tootmiskulud väikesed
  • Levinud  on  buffet - restoranid , ka karussellteenindusega  toitlustusettevõtted.
  • Tuntav on iniemste väärtushinnagute muutumine:
    • loodusesõbralikkus
    • kultuurihuvid
Clayton W. Barrows – New Orleansi Ülikooli professori loeng toitlustuse trendidest USA-s (tõlgitud ajakirjast Vitriini).
  • Ajaviite osa äriidees kasvab.
  • Tihedas konkurentsis löövad paremini läbi selged väljakujunenud kaubamärgid, mille alla liituvad toimivad ettevõtted koos juba tugevaid firmamärke omavate partneritega.
  •  „Kaevatakse välja” vanu äriideid.
  • Jookide müügimahtude kasv on selge eduvõimalus. See puudutab nii alkohoolseid jooke kui ka karastusjooke. Eriti on esile tõstetud vee müügi trendi.
  • Restoranid, milles klient tunneb end vabalt, võidavad populaarsust, sest ameeriklasele ei meeldi restorani minnes lipsu kaela panna.
  • Turundustegevust suunatakse aina kindlamatele kliendirühmadele, näiteks perekondadele.
  • Restoranid muutuvad väiksemaks. Ka kaasajal avatakse väga suuri toitlustusettevõtteid, kuid nende kõrval üha enam väga väikesi.
  • Menüü mitmekesistub ja restoranid pakuvad erinevaid soove rahuldavaid eineid.
  • Kaasa ostetava toidu osakaal suureneb. Üha enam soovitakse osta valmis, mistahes puhuks sobivaid eineid.
  • Frantsiisiettevõtete osakaalu kasv, mida toetab kettide areng.
Toitlustusettevõtete külastajate uuringud näitavad, et:
  • kliendid soovivad tervislikumalt elada, st soovivad tervislikku ja neile kasulikku, samas maitsvat toitu;
  • kliendid soovivad näha enda ümber ilu;
  • kliedid soovivad suhelda;
  • leidub hulgaliselt toidunaudingutele orienteeritud kliente;
  • paljud kliendid soovivad demonstreerida oma aktiivsust (kokakunsti, tantsuoskust);
  • kliendid hindavad turvalisust nii füüsilises kui sotsiaalses plaanis.
 

 
 

Toitlustuse alused