Prantsuse köök

Maailma kuulsaim köök. Kõrge kvaliteediga road, toitude peen maitse, efektne garneerimine, oivaline serveerimisoskus. Kulinaariasse suhtutakse kui kunsti.

Prantsuse köök jagatakse tinglikult kolmeks:

• Piirkondlik köök
• Üldrahvalik köök
• Tippköök

Sageli eristatakse veel nn. uut kööki, mis tuli käibele 1970. aastate alguses, mis tähendab uute ja harjumatute gastronoomiliste lahenduste  pidevat katsetamist ja uut moodi serveerimist.. Lisaks iseloomustab “uue köögi” toite lühem valmistamine, kergemad kastmed ja väiksemad portsjonid. Prantsuse köök on mõjutanud kogu maailma kokakunsti.

Peamised toiduained

Rikkalik köögiviljade valik: mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, eriti hinnatud on spargel, artišokk ja porrulauk, ulatuslikud šampinjonikasvatused ja puuviljad Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid).

Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha.

Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid.

Maitsestamine. Maitseaineid kasutatakse  üldiselt ettevaatlikult, mõne roa puhul mõõdukalt, samas teise puhul ohtralt. Põhilised maitseandjad on küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Eriti palju lisatakse maitseaineid  Vahemere ääres Provence´is. Köögi eripäraks on viinamarjaveini, konjaki ja likööri kasutamine toitude valmistamisel.

Toitude valmistamine

• Valitakse kõrgekvaliteedilisi tooraineid.
• Välditakse toiduainete purustamist ja segamist.
• Osatakse osavalt valmistada salateid ja kastmeid (arvatakse teatavat üle 3000 kastme retsepti)
• Vein on põhikomponent lihamarinaadide ja kalapuljongite koostises.
• Suppidest eelistatakse puljongeid, kreemsuppe ja püreesuppe. Tuntuim prantsuse-sibulasupp.
• Prantslaste lemmik lihatoit on biifsteek, kus liha jäetakse seest toores.
• Magustoitudest on lemmikud vahukoor, puuviljakompotid ja jäätis. Väga hinnatakse kirsipirukat, lahtist torti puuviljadega ja crème brüle`d.

Tuntumad rahvustoidud

• Alsace´ i piirkonda iseloomustavad liharoad, pasteedid (hanemaksapasteet), hapukapsas vorsti, kartulite ja sealihaga
• Bordeaux`i piirkonda pardikonserv ja angerjad punases veinis, õhukesed pannkoogid ja lambalihapraad.
• Burgundiat hautatud veiseliha, kitse- ja lehmapiimajuust, teod küüslauguvõiga, haugiklimbid
• Co´te d`Azuri lõkkel grillitud värsked mereannid
• Lorrane`i  peekoni, juustu, munade ja koorega täidetud lahtine pirukas
• Lyoni köögis on aukohal koduselt valmistatud toidud,
• Provence´is kalasupp, veiselihaguljašš punase veiniga.
• Normandias rupskite, õunaveini ja aedviljade hautis, hautatud merikeel või, muna ja koorekastmega ning austrid.

Joogid

Puuviljamahlad, mineraalvesi, kohv (piimakohv)

Veinid, õlu, siidrid,  brändid ja liköörid

Tavad

Hommikusöök koosneb saiast (croissant), võist, moosist, kuumast šokolaadist, kohvist.

Lõunasöök algab suupistete  või eelroaga, millele järgnevad kala-, liha- või aedviljaroog, salat, juustuvalik, puuviljad ja koogid, lõpetuseks on espresso kohvi.

Õhtul süüakse puljongit või suppi, ühepajatoitu ja valget leiba. 

Pidulikku õhtusööki alustatakse aperitiiviga.