Mehhiko köök

Vürtsikas mehhiko köök on sobilik valik kuuma suve keskpäevaseks söögikorraks. Tuline toit toimib suvekuumuses hästi: maitseained säilitavad toitu värskena ja toovad tagasi suvekuumuses kaotatud söögiisu. Mehhiko toit koosneb tšilli, pähklite, seemnete ja erinevate maitseainete maitsekombinatsioonidest. Tugevat mõju mehhiko köögile on avaldanud asteekide ja maiade kultuurile lisaks ka hispaanlased. Mehhiko kööki on mõjutanud ka India ja Euroopa. Mehhiklased ise tõstavad oma toidukultuuri maailma edetabelis tippu. Jääb üle vaid tunnistada, et ilma nende köögi mõjutusteta oleksime ilma jäänud tomatist, ananassist, banaanist ja vaniljest. Rääkimata kakaost, kalkunist ja maisist.  

Peamised toiduained

Piim ja piimatooted. Rõõsk piim on saadaval, kuid seda ei kasutata eriti laialdaselt. Kondenspiim on populaarne. Seda kasutatakse jookides ja dessert-pannkookide valmistamisel. Mahedaid juuste kasutatakse teiste toitude katmiseks või kaunistamiseks.

Puuviljad ja köögiviljad.  Aastaringselt on saadaval värskeid puuvilju ja köögivilju toidu valmistamiseks. Tšillisid on saadaval 92 varianti, mis vahelduvad tulisuse ja maitse poolest. Mais, tšukiinid ja kõrvitsad on laialt kasutusel, teiste köögiviljadena on levinud oad, sibulad, tomatid (nii punased kui rohelised), kaktuse lehed, peet, kartul, kõrvitsaõied, salat, rõikad ja redised ja küüslauk. Paljud köögiviljaroad vajavad pikka ettevalmistusaega. Värskeid salateid köögi- ja puuviljadest kasutavad kõrgklassi inimesed. Puuviljade hulka kuuluvad ananassid, banaanid, avokaadod, maasikad, granaatõunad, apelsinid, mangod, papaiad, kookospähklid, šerimonid ja õunad. Laimid on kasutusel igal pool ja neid kasutatakse taldriku garneerimisel ja vürtsisegude maitse tõhustamisel. Banaane süüakse küpsetatuna desserdiks, kuid enamikke puuvilju süüakse värskelt.

Liha ja alternatiivid. Liha on kallis, kuid sealiha ja sealihatooted, kaasaarvatud vorstid ja rupskid on meelistoitude esirinnas. Kits, veis, kana, lammas, kalkun, kilpkonn ja vasikas on samuti lihadena kasutusel.

Kala ja mereannid on külluslikud rannikupiirkonnas.

Pähkleid süüakse suupistetena, riivituna mõnikord kastmete paksendajatena. Suupistetena eelistatakse soolatud, röstitud ja vürtsika tšilliga puuderdatuna. Maapähkleid on ohtralt, samuti kreeka pähkleid, kašu-pähkleid ja pistaatsiaid. Kõrvitsa ja kabatšoki seemneid kasutatakse küpsetamisel röstitud ja maitsestatult.

Leib ja teravilja tooted. Tortillad on valmistatud maisijahust ja on alati igal laual igal söögikorral kas isevalmistatuna või värskelt ostetuna. Bolilla’d on samuti väga populaarsed – need on ovaalsed valged batoonid krõbeda koorega nisujahust. Piiratud hulgal kasutatakse hommikuhelbeid.

Rasvained. Searasv on kõige levinum küpsetamisel, toidu valmistamisel ja friteerimisel. Piiratud koguses kasutatakse õlisid, veidi kasutatakse margariini ja veidi võid, enamasti leiva määrdena ja spetsiaalsetes küpsetistes.

Magustoidud ja suupisted. Soositud maiustused on suhkurdatud või kuivatatud puuviljad, eriti suhkurdatud kõrvits, suhkurdatud maguskartul ehk bataat ja kabatšokk. Teiseks lemmikuks on tamarind. Šokolaad ja kommid on kallid. Mehhiklaste lemmik magustoit on hispaania mõjutustega flan, aeglaselt küpsetatud munast ja kondenspiimast kreem, mis on glaseeritud suhkruga ja maitsestatud vanilje ja kookosega. Värskeid viilutatud puuvilju nagu nt ananasse süüakse kastes neid eelnevalt vürtsikasse dipikastmesse või peenestatud kuivatatud maitseainetesse.

Maitsestamine

Paljusid maitseaineid kasutatakse laialdaselt ja üldiselt. Nende hulka kuulub oskuslik erinevate tšillide segamine, samuti kaneeli, nelgi, vanilje, šokolaadi, pähklite, kookose, laimi, apelsini, küüslaugu, sibulate, kapparite ja paljude värskete mehhiko ürtide, nt cillantro, epazote, mündi, majoraani ja salvei kasutamine. Laime kasutatakse vabalt ja laialdaselt mahlana, maitsestamisel ja garneerimisel.

Toitude valmistamine

• Pärismaise rahva köök põhineb aurutamisel, küpsetamisel tihedalt suletud pannil vähese vedelikuga, hautamisel.
• See seletab lugematu arvu raguude ja kastmete olemasolu, neid serveeritakse ka keedetud või küpsetatud roogadega.

Tuntumad rahvustoidud

Frijole – oad, harilikult väikesed mustad oad, mis on keedetud ning searasvaga koos purustatud, kuumutatakse enne söömist.

Tortilla – lame, pannkoogi sarnane leib  spetsiaalselt jahvatatud maisijahust. Sisaldab palju kaltsiumit, kuna valmistatakse lubjaveega.

Chorizo – värske vorst sealihast ja maitseainetest.

Salsa, tacod. Chilli con carne.

Mole poblano – praetud kana, mis maitsestatakse šokolaadi, tšilli ja kaneeliga.

Joogid

Lahjad alkohoolsed joogid on populaarsed ja odavad. Tee, kohvi ja kuum šokolaad – kasutatakse vastavalt maitsele. Valmistatakse head kohalikku õlut, suurt valikut veini ja isegi brändit. Vana soosik on pulque, kääritatud sinise agaavi mahl. Tekiila (Tequila,) on sinise agaavi viin. Populaarne kokteil on margarita, mille olulisteks komponentideks on tekiila ja sidrunimahl.

Tavad

Hommikusöök. Desayuno on  hommikusöök, seda süüakse vara ja see on tavaliselt kerge. Maakohtades on esimeseks söögiks tortillad koos frijoles refritos’ega, ülepuistatud riivitud juustuga ja alla loputatud  kuuma šokolaadi või piimaga kohviga. Linnaelanikel on tortilla asendatud bolilla’ga või teiste leibadega, kuum jook on sama. Võimaluse korral nauditakse lisaks värskeid puuvilju, mune, avokaadosid.

Lõunaoode ehk almuerzo kell üksteist. Täidetud roog või midagi tortillal põhinevat. Lõunaoote puhul muutub lõunasöök kergemaks.

Lõunasöök. Põhiline söögikord ehk comida, kestab kaks kuni kolm tundi, kella kahest viieni. Enamus inimesi lõunatab kodus.

Kui pärast almuerzo’t või comida’t on näljanäpistusi, siis on veel magus vaheoode hilisel pärastlõunal, mis koosneb väikestest küpsetistest kohvi või šokolaadiga ja mida kutsutakse merienda’ks.

Õhtusööki kutsutakse cena’ks. Maapiirkondades on see tortilladel ja frijole’l põhinev ja võib sisaldada cazuela’t köögiviljadest, maitsestatuna küüslaugu, sibulate, tomatite ja tšilliga. Linnades süüakse õhtust väga hilja, umbes kella kaheksast kümneni.