3. juhtum

Väär teeninduskeel ja -käitumine

Klient pärast ostu kättesaamist ja veidike arupidamist rahuliku hääletooniga: „Vabandust, ma palusin kümme saiakest, aga te võtsite minult üheteistkümne saia raha”.

Müüja uurib sõnatult ja pahuralt kassalinti, leiab vea ning ütleb karmi hääletooniga: „No eks ma panen teile siis ühe saia juurde”.

Klient kurjalt: „Ma ei taha rohkem saiu, ma tahan oma raha tagasi”.

Sobiv teeninduskeel (mõlemad soovivad positiivset lahendust)

Klient pärast ostu kättesaamist ja veidike arupidamist rahuliku hääletooniga: „Vabandust, ma palusin kümme saiakest, aga te võtsite minult üheteistkümne saia raha”.

Müüja ütleb koheselt kliendile otsa vaadates ja lahke hääletooniga: „Vabandust. Kohe vaatan üle”

Leides vea, ütleb müüja vabandavalt: „Veel kord vabandan, minu viga. Palun, kas teile sobib, et panen ühe saia juurde või annan teile valesti võetud raha tagasi?“

Klient ostustab, et soovib raha tagasi ning müüja ulatab kliendile peost pihku 5 krooni, öeldes: „Palun! Ja veel kord vabandan, et eksisin. Külastage meid ikka jälle”.

Klient lahkelt: „Tänan. Vahel ikka juhtub, pole hullu. Teil nii head saiad ja meeldiv teenindamine...”

Veel üks variant (klient ei toeta ega kasuta teeninduskeelt)

Klient pärast ostu kättesaamist ja veidike arupidamist kurja hääletooniga: „Ma palusin kümme saiakest, aga te võtsite minult üheteistkümne saia raha”.

Müüja vaatab lahkelt kliendile otsa ja ütleb: „Väga vabandan! Ma tundsin nagu ise ka, et midagi läks viltu. Tänan, et kohe märkasite ja ütlesite. Palun, siin on 5 krooni. Andke andeks, mul on väga piinlik, et nii juhtus.”

Klient toriseb pahuralt: „No miks alati ikka sellised asjad kliendi kahjuks juhtuvad. Aga mis siis, kui ma poleks märganud, siis oleksite raha oma tasku pannud, ah?”


? Kuidas veel saaks öelda nii, et suhtlus oleks mõlemapoolselt korrektses teeninduskeeles?

 

 
Teeninduskeel