1. juhtumVäär teeninduskeel ja -käitumineMüüja: lõpetab kliendi arve kokkulöömise ning ütleb tuimalt: „Kakskümmend kaks krooni ja kolmkümmend senti“. Klient: ulatab sõnatult müüjale kahekümne viie kroonise Müüja: ütleb pilku tõstmata: „Kolmkümmend senti“ Sobiv teeninduskeelMüüja: lõpetab kliendi arve kokkulöömise ning ütleb talle silma vaadates: „Palun kakskümmend kaks krooni ja kolmkümmend senti“. Klient: ulatab müüjale kahekümne viie kroonise, öeldes: „Palun” Müüja: Loeb kassast paraja tagasiraha ja ulatab selle kliendile silma vaadates koos ostutšekiga, öeldes: „Palun, ilusat päeva”. Veel üks variant (kassas on tõepoolest peenraha osta lõppenud)Müüja: lõpetab kliendi arve kokkulöömise ning ütleb talle silma vaadates:“Palun kakskümmend kaks krooni ja kolmkümmend senti“. Klient: ulatab müüjale kahekümne viie kroonise, öeldes: „Palun”. Müüja vaatab lahkelt kliendi poole ja ütleb: „Ma väga vabandan, kas Te saaksite mind aidata? Palun, kas teil oleks võimalik anda kolmkümmend senti?” Klient: ulatab müüjale kolmkümmend senti, öeldes lahkelt: „Palun, ikka on”.
? Kuidas veel saaks öelda nii, et suhtlus oleks korrektses teeninduskeeles?
| 
