Toitained ja toidu energeetiline väärtusToiduenergia vajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehalisest koormusest, lihasmassist. Toidu energeetilise väärtuse mõõtühikuteks on kalorid ja d¸aulid. 1 kcal = 1000 cal
1 kJ= 1000 J
1 kcal = 4,2 kJ
Toitainete energeetilised väärtused on järgmised: | 1 g süsivesikuid | 4,1 kcal | 17,2 kJ | 1 g rasvu ehk lipiide | 9,3 kcal | 38,8 kJ | 1 g valke | 4,1 kcal | 17,2 kJ | 1 g etanooli | 7,1 kcal | 29,7 kJ |
Inimese ööpäevasest toiduenergiast peaks moodustama: | süsivesikud | 55-60% | sellest suhkur 10% | rasvad | 25-30% | | valgud | 10-15% | |
Toidure¸iimiks nimetatakse teatud kindlat korda, mille kohaselt päevane toidu tarve kaetakse nii ajaliselt ja koguseliselt. Tabel 5.1. iseloomustab toiduenergia jaotust päeva söögikordade vahel. Tabel 5.1. Energia jaotumine erinevate söögikordade vahel | Söögikord | Päevasest energiast % | Kolme toidukorra puhul
päevasest energiast % | Toidukogus grammides | | Hommikusöök | 25 | 30 | 480g | | Vahepala | 8 | | | | Lõunasöök | 30 | 45-50 | 800g | | Vahepala | 7 | | | | Õhtusöök | 30 | 20-25 | 320g |
Tabelites 5.2. kuni 5.4. on toodud toiduenergia vajadus vastavalt inimese vanusele, kehalisele aktiivsusele ja harrastatavale spordialale. Tabel 5.2. Energiavajadus vastavalt vanusele
Vanus aastates | Keskmine energia päevas / kcal | Piirid / kcal | Poisid
11-14
15-18
Mehed
19-30
31-60
61-75
75 ja rohkem |
2340
2700
2800
2700
2300
2000
|
1430-3245
1600-3600
2550-3100
2500-2900
2100-2500
1800-2200
| Tüdrukud
11-14
15-18
Naised
19-30
31-60
61-75
75 ja rohkem |
2000
2250
2050
2000
1800
1700
|
1200-2700
1500-2700
1800-2300
1850-2150
1650-2000
1550-1850
|
Tabel 5.3. Energiavajadus vastavalt kehalisel aktiivsusele
| Grupp | Mehed | Naised | Töö iseloom | Elukutsed | | I | 1,4 | 1,4 | Vaimne istuv töö | arvutioperaator
dispet¨er
raamatupidaja | | II | 1,6 | 1,6 | Kerge kehaline töö | sekretär
müüja
õpetaja
üliõpilane | | III | 1,9 | 1,9 | Keskmise raskusega kehaline töö | koristaja
autojuht
kergetööstuse töötaja
arst | | IV | 2,2 | 2,2 | Raske kehaline töö | ehitustööline
metsatööline | | V | 2,4 | | Väga raske kehaline töö | kaevur
käsitsitöö põllumajanduses |
Tabel 5.4. Energiavajadus vastavalt spordialale | Spordiala (mehed) | Kehalise aktiivsuse koefitsient | Spordiala (naised) | | mehed | naised | | Judo, atleetvõimlemine* | 1,6 | 1,4 | Atleetvõimlemine, võimlemine* | | Tõstmine | 1,7 | 1,5 | Võrkpall, maahoki | | Maahoki | 1,8 | 1,6 | Ujumine, kesk- ja pikamaajooks | | Jalgpall, sõudmine | 1,9 | 1,8 | Jalgrattasport | | Ujumine, veepall | 2,0 | 2,0 | Sõudmine | | Uisutamine | 2,2 | 3,4 | Suusatamine | | Jalgrattasport | 2,5 | | | | Triatlon | 2,6 | | | | Jalgrattasport | 3,3 | | | | Suusatamine | 4,0 | | |
Toidu energeetilist väärtust ei saa samastada toiteväärtusega. Toidu toiteväärtus seisneb selle toitainelise koostise vastavuses füsioloogilistele vajadustele. Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid. Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi. Inimese päevane energiatarve on suhteliselt kergesti rahuldatav, raskem on kindlustada toidus õiget toitainete vahekorda. Toiduaines oleva põhitoitainete ja toiduenergia arvutamiseks tuleb 100 grammis oleva toiduaine põhitoitainete ja toiduenergia kogus korrutada toiduaine taldrikul oleva kaaluga (netokaaluga) ja jagada 100-ga.
|
