Õppemeetodid
Õppemeetodeid tuleb vaadelda ühelt poolt õpetamise meetoditena ehk õpetusmeetoditena, teisalt õppimismeetoditena. Õpetaja sobitab õppeülesandeid rakendades õpetusmeetodid õpilaste õppimisega st leiab iga õppeülesandega töötamiseks õpilastele sobivad õppimismeetodid.
Õppetervikute (moodulite, mooduli teemade, alateemade jne) rakendamisel kasutatakse kutsealases koolituses nii traditsioonilisi kui ka kaasaegseid, õpetajakeskseid ja õppijakeskseid õppemeetodeid. Meetodi valik sõltub õppeülesandest. Õppeülesandega töötamine nõuab enamasti paljude õppemeetodite kooskasutamist. Rõhk on õppijaid aktiveerivatel õppemeetoditel (rühmatööd, projektid, rolli- ja firmamängud, dramatiseeringud jne), mille kasutamisel tähtsustub:
- rollide jaotamine õppeülesande täitmiseks;
- aja-, inim- ja teiste ressursside arvestamine;
- õppeülesande täitmise planeerimine õppijate ja õpetaja ühistegevuses;
- refleksioon õppeülesande täitmise käigus saavutatud kordaminekutest ja vigadest;
- vastuse otsimine küsimusele, miks ja kuidas jõuti konkreetsele tulemusele jne.
Kasutatavad õppemeetodid peavad võimaldama õppijate kutsealaste oskuste kõrval arendada õpioskusi:
- peegeldava ja aktiivse kuulamise ning mõttega lugemise oskust
- mälutehnikat
- tekstiloome- ja kõnelemisoskust
Kasutatavad õppemeetodid peavad võimaldama õppijal arendada oma võtmeoskusi:
- olukordade analüüsimise ja analüüsi tulemuste sünteesimise oskust
- kriitilise, loogilise, abstraktse ja kujundliku mõtlemise oskust
- vastuolude, probleemide ja nende erinevate lahendamisviiside nägemise ning probleemide lahendamise oskust
- informatsiooni talletamise, loomise, edastamise ja tõlgendamise oskust
- koostööoskust
- vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemise oskust
- planeerimise ja otsustamise oskust
- oskust õppida enda ja teiste vigadest
Alammenüü |
