- Meeskonnatöö
Meeskond on inimeste grupp, kelle oskused ja teadmised täiendavad üksteist. Meeskonna liikmed on end võrdselt sidunud ühise eesmärgi saavutamiseks tehtava tööpingutusega ja neil on ühine vastutus aruandmise eest. Meeskonna liikmed on tugevalt seotud ka üksteise individuaalse kasvu ja õnnestumistega. Meeskonnas on juhi ülesanded jagatud, eksisteerib nii individuaalse kui ka vastastikuse aruandmise kohustus. Meeskond suunab ise oma ülesannete täitmist, teeb tegeliku töö ühiselt. Kui rühmatöö tulemust võiks võrrelda mosaiigiga, siis meeskonnatöö tulemust monoliidiga. Meeskond määrab ise oma tegevuse eesmärgid ja ülesanded st. on isejuhtiv ja ühiselt vastutav. Meeskond õpib kogemustest ja on pidevalt arenev kooslus, kus selle liikmed püüavad tegevuse õhkkonda mõjutada selliselt, et oleks erinevaid arvamusi, julgustada kriitikat, konstruktiivselt käsitleda vastuolusid, neid maha surumata. Õpetaja poolt püstitatakse meeskonnale ülesanne. Meeskond ise formuleerib oma eesmärgid. Iga üksikliikme eesmärgid võivad algselt vägagi erineda meeskonna eesmärkidest ja nende valmisolek aktsepteerida ühist eesmärki sõltub sellest, kui ligitõmbav on eesmärk, kui tõenäoline on edu saavutamine ja kui suur ebaõnnestumise risk, kui suuri jõupingutusi nõuab eesmärgini jõudmine ja millised inimsuhted töös kujunevad. Oluline on, et eesmärgid püstitaks meeskond kõigi liikmete osavõtul. Eesmärk, mis on kõigile arusaadav ja vastuvõetav, muutub inimese käitumist suunavaks, juhtivaks, koordineerivaks jõuks. Seetõttu lähtutaksegi meeskonnatöö edukusele hinnangu andmisel eesmärkide saavutamisest.
Meeskonna töö areng on tsükliline: - Esmalt läbitakse kujunemise etapp, mille käigus kujunevad suhted, võetakse rollid.
- Järgneb konfliktifaas, mis on meeskonnatöö vältimatu osa ja eelneb alati produktiivsele koostööle. Kui meeskonna liikmed ei karda konflikti, vaid julgevad valupunkte arutada ning suudavad konfliktid vabanevaid pingeid kanaliseerida, võib grupp end lugeda edukaks.
- Edukalt läbitud konfliktifaasile järgneb ühtekuuluvus ja koostöö. Ühtekuuluvusfaasis väärtustatakse üksteise ärakuulamine, paindlikkus, teistega arvestamine. Pinged lahenevad ja selgub meeskonna tegevussuund. Siis on meeskond valmis produktiivseks koostööks. Selles faasis väärtustatakse koosolemine ja senisaavutatu ning otsitakse võimalusi jätkuvaks koostööks. Tõeline meeskonnatöö saabki alguse just sellest etapist.
Eneseregulatsiooni puudumise korral võivad meeskonnatöös peituda ka ohud. Võib tekkida grupimõtlemise fenomen, mille tunnusjoonteks on kõikvõimsuses illusioon, kahtluste mahavaikimine, surve erimeelsusele, uue info vältimine. Parim relv negatiivsete fenomenide vastu on tolerantsuse väärtustamine ja vaba mõttevahetuse soodustamine. Sobivad kõik loovad ühistöömeetodid (ajurünnak, diskussioon jne.).
|