Hääletoon ja kõne kiirus ütlevad sageli palju rohkem kui lihtsalt sõnad, mida öeldi. Olukorraga sobiv hääletugevus ja kõnetempo ning selge diktsioon soodustavad teenindussuhtlust. Liialt vaikset häält ei pruugi suhtluspartner kuulda, liialt kiirest kõnest ei pruugi aru saada. Samas võib liialt kõva hääl külastajat ehmatada, liialt aeglases kõnes esitatud tootetutvustus tüütuks muutuda, ebaselge diktsiooniga rääkimine nõuab väga pingutatud kuulmist, mis võib viia kuulaja tähelepanu hajumiseni või informatsiooni ebapiisavast saamisest tingitud rahulolematuseni jne. Ka hääle tõus küsimuste lõpus, langused lause lõpus, kohased pausid on informatsiooni viimisel külastajani tähtsad. Ka erinevad mitteverbaalsed häälitused, nagu naer, köhatused jne on teenindussuhtluses tavalised, neid tuleb osata sobivalt kasutada. Teenindaja kõnet toetavad teenindussuhtluses kindlasti oskuslikult kasutatud hääletooni variatsioonid.
Kuula näidet!
Teenindajal on oluline niisiis tähelepanu järgmistele hääle kasutamise komponentidele:
Hääletugevus
Kõnetempo
Artikulatsioon (diktsioon, hääldus)
Õige hingamine
Hääle tõus, langus, pausid
Häälekõla
Mitmesugused sh häirivad häälitsused
Hääletooni variatsioonid
rääkimisviis
? Mõelge kaasa
Milline rääkimisviis soodustab, milline on neutraalne ja milline takistab teenindussuhtlust (A.Kidroni järgi)?
Soovitus: Proovige öelda vähemalt viiel erineval moel (erineva hääletooni ja miimikaga) lause „Palun, kuidas saaksin teid aidata?” või „Palun, mida saaksin Teile pakkuda?”
Analüüsige, millised olid edastatud sõnumite erinevused?
