Th.Aquinost
1225—1274
Thomas Aquinost eristas asjade olemust (selle, mis ta on) ja asjade olemist (selle, et ta on olemas), nii et olemine oli asja olemuse üks kvaliteet. Looduse jaotamine tähendab ka loobumist kiriku traditsioonilisest ihuvaenulikkusest. Hing püüdleb küll Jumala poole, aga ka ihu on Jumalast antud. Seega on loomulikud ka ühiskond, õigus ja riik. Thomas peab küll riiki kiriku teenistuses olevaks, kuid ei suhtu sellesse Augustinuse viisil põlgusega. Thomase järgijaid nimetatakse tomistideks. Tomistlik arusaam loomuõigusest, mis ei ole inimeste tehtud, on kuni tänapäevani tähtsat osa etendanud. Sellest on alguse saanud valgustusaja ideed inimväärikusest ja inimõigustest. (Jakoby,E. 2001:88—93) Thomas eristas Jumala õigust (jus deo), loomuõigust (jus naturale), millest tuleneb omakorda inimeste seadus (lex humana). Thomas arvas, et loomuõigusega vastuolus olevast seadusest üleastumine võib jääda karistamata (vrd Augustinust) ning et orjandus on kooskõlas loomuõigusega. Kuna tomism oli katoliku kiriku ametlikult tunnistatud filosoofia, siis alles 1888 mõistis paavst Leo XIII orjanduse avalikult hukka. (Anners,E. 1995:91—93)
Viited:
- http://et.wikipedia.org/wiki/Aquino_Thomas
- http://en.wikipedia.org/wiki/Thomas_Aquinas
- www.iep.utm.edu/a/aquinas.htm
-http://plato.stanford.edu/entries/aquinas-moral-political/
|