J.-J.Rousseau 
1712—1778
Jean-Jacques Rousseau leidis, et üldine progress ei ole inimesi paremaks teinud, vaid jõudeolek on makstud kinni orjusega, moraali asemel on tulnud ohjeldamatus ning haritlased muigavad nende üle, kellele midagi püha on. Ühiskond on muutunud ebaloomulikuks ega vasta loomulikule õigusele. Rousseau leidis, et inimesed ei ole küll loomu poolest võrdsed, kuid suurim ebavõrdsus inimeste vahel põhineb omandil ja selle ebavõrdsel jaotusel. Oma peateoses "Ühiskondlikust lepingust" leidis, et ühiskondliku lepinguga kuulutavad inimesed, kes looduslikus seisundis olid üksikisikutena vabad, ainsas suverääniks kogukonna. Nad ütlevad lahti individuaalsetest vabadustest ja loovutavad need poliitilisele kehale lähtudes kasulikkuse kaalutlustest ja enesearmastusest. Nad annavad kollektiivile õiguse võtta meetmeid isekate kodanike vastu, saades nii garantii enda omandile – oma enesearmastuse objektile. Samas leidis Rousseau, et riik peaks valvama selle järele, et kogukonna ühtekuuluvust ei rikuks liiga suures varanduslikud erinevused. Selle eest, et üldine tahe ja riik ei laguneks kannab hoolt "tsiviilreligioon", kuhu kuulub ka patriotismi-kultus. (Jakoby,E. 2001:156—161)
teosed: "Arutlus teadusest ja kunstidest", "Arutlus inimsetevahelises ebavõrdsuse allikaist ja alustest", "Julie ehk Uus Heloϊse", "Ühiskondlikust lepingust" ja "Emile ehk kasvatusest" ning "Pihtimused"
Viited:
- http://en.wikipedia.org/wiki/Jean-Jacques_Rousseau
- http://et.wikipedia.org/wiki/Jean-Jacques_Rousseau
- http://www.iep.utm.edu/r/rousseau.htm
- vt samuti: http://www.rousseauassociation.org/
|