A.Smith
1723—1790
Adam Smith on tuntud küll oma klassikalise majandusteaduse rajanud teose "Rahvaste rikkusest" tõttu, kuid tal on oluline sõna sekka öelda ka moraalifilosoofias. Smith leiab teoses "Moraalitundmuste teooria", et teisele kaasa elades on inimesel võimalik näha end "nii, nagu tema mind näeb, ja võrrelda seda sellega, kuidas ma tahan, et ta mind näeks". Seetõttu käitub inimene nõnda, nagu ta tahaks, et teised teda näeksid, ikka ja jälle teistes inimeste peegeldudes. Inimene õpib teiste abiga rahuldama oma füüsilisi põhivajadusi ja samuti soovi sümpaatia ja lugupidamise järele. Teised võivad inimese viia selleni, et ta teeb asju, millest talle endale otseselt mingit kasu ei ole, nt koguda rikkust ja luksust rohkem, kui ta tarbida jõuab. Sellisel viisil tarbides tekitab ta nõudlust ja mõjutab ühiskonda ning ühiskonnas tekkib vastav pakkumine, mis omakorda mõjutab inimest. Smith'i arvates on tarkus vahend eesmärkide saavutamiseks ja õiglus loomulik vajadus saada hüvitust rünnete korral, mis viivad sotsiaalse õppimisprotsessi käigus riigi tekkimisele. Riik kaitseb indiviide ja nende omandit ilma nende õnnepüüdlusi tarbetult piiramata. Rikkus ei ole ülim maine hüve – see loob vaid eeldused heatahtlikuks käitumiseks. (Jakoby,E. 2001:168—171)
teosed: "Moraalitundmuste teooria", "Uurimus rahvaste rikkuse loomusest ja põhjustest"
Viited:
- http://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Smith
- http://et.wikipedia.org/wiki/Adam_Smith
- http://www.lucidcafe.com/library/96jun/smith.html
- vt samuti: http://www.adamsmith.org/
|