A.Schopenhauer
1788—1860
Arthur Schopenhauer'i arvates pole maailm midagi muud kui meie kujutlus; aga kui me endale midagi ette kujutame, siis me oleme kõigest tööriist, mida kasutab vaistlik elutahe, millele teadvusel puudub ligipääs. Oma doktoritöös "Küllaldase aluse seadus nelikjuurest" (1813) järeldab Schopenhauer, et meie teadvuse aparaat tugineb üheainsale aluse printsiibile, mis koosneb neljast osast: a) mõtlemine ruumi ja aja vormis, mille läbi asjad kui niisugused üldse tekivad, on olemise alus; b) mõtlemine põhjuslikkuse seaduse järgi, mis vaatleb asju nende tingitud tekkimises, on saamise alus; c) seesmise põhjuslikkuse, motivatsiooni mõtlemine on tegutsemise alus; ja d) kui me mõtleme iseendast mõtlevalt tegutseva minana, siis see on tunnetuse alus. Kõigel, mis on mõeldav, on seega alus mõtlemises endas, mõtleva subjekti tunnetuses. Kogu maailm on kujutlus. Kujutluse käivitab "tahe". Inimest valitseb tahe kui tung, tung hoolimatult kõik oma füüsilise heaolu eesmärgile allutada, ja sugutung, mis ei anna talle iial rahu, vaid saadab teda põgusate rahuldushetkede nimel ikka ja jälle õnnetusse. Ausameelse mõtleja jaoks on maailm kohutav, pessimism on maailma suhtes õige hoiak. Inimesel on siiski võime tõusta kõrgemale oma sõltuvusest tahte suhtes – see võime on kaastunne. Tehes teise olendi kannatuse enda omaks, ületan ma tahte ja kujutluse poolt seatud piiri, mis mind kui indiviidi eraldab objektiivsest maailmast. (Jakoby,E. 2001:204—209)
teosed: "Küllaldase aluse seaduse nelikjuurest", "Nägemisest ja värvustest", "Maailm kui tahe ja kujutlus", "Tahtest looduses", "Inimese tahte vabadusest" ja "Moraali alustest"
Viited:
- http://en.wikipedia.org/wiki/Arthur_Schopenhauer
- http://plato.stanford.edu/entries/schopenhauer/
- http://www.friesian.com/arthur.htm
- http://www.radicalacademy.com/philschopenhauer.htm
|