L.Wittgenstein
1889—1951
Ludwig Wittgenstein leidis, et loogikaseadused kehtivad sõltumatult teadvusest ja et reaalsel maailmal endal on seega loogiline vorm. Me kogeme maailma nende ikka nende kujutelmade ja vastavate mõistete laiendamise kaudu, mida me oleme endale maailma kohta varasemates seostes juba loonud. Sõnad, mida me kasutame, ei seostu sellega, mis nende "mõtte" või "tähendusena" kätkeb, mitte rangelt loogiliselt, vaid assotsiatiivselt. Keelelisi kontekste, milles sõnad saavad tähenduse, imetab Wittgentein "keelemänguks" ja need keelemängud vastavad iga kord teatud "eluvormidele". Keel ja sotsiaalne elu on omavahel lahutamatult seotud. Mõtestatud on üksnes see, mis on teatatav mingis keelemängus, see tähendab elusituatsioonis, milles osaleb teatud kindel inimeste rühm. Keelemängude lubamatul segunemisel tekkib mõttetu jutt (Jakoby,E. 2001:252—257) Wittgensteinil oli suur mõju ka juriidilisele hermeneutikale – erinevatele sotsiaalsetele rühmadele ei saagi õigusnormid, st see keeleline vorm, milles need on väljendatud, sama tähendada, sest kõik ei osale samas keelemängus.
teosed: "Loogilis-filosoofiline traktaat", "Filosoofilised uuringud", "Tõsikindlusest" jt
Viited:
- http://en.wikipedia.org/wiki/Ludwig_Wittgenstein
- http://et.wikipedia.org/wiki/Ludwig_Wittgenstein
- http://www.iep.utm.edu/w/wittgens.htm
- http://www.science.uva.nl/~seop/entries/wittgenstein/
|