1.6. Abistamise kohustus
Seaduslikkuse ja seadusliku aluse põhimõtte (PS § 3 lg 1) eesmärk on tagada eeldused, et seadus kaitseks igaühte riigivõimu omavoli eest (PS § 13 lg 2). PS § 14 sätestatakse: "Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus." PS § 13 lg 1 rõhutab, et "igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele" eristades selgelt riiki ja seadust. Eelnevad sätted võimaldavad vastata ka küsimusele, kas riigiorganid on õigustatud ja kohustatud abistama isikut ja kaitsma teda kolmandatest isikutest ja isikust endast lähtuva ohu eest ka siis, kui seadus ei anna selleks sõnaselgelt volitust (sekkumise alust). Seadusandja poolt kohaste õigusnormide kehtestamise kohustuse (reguleerimise) rikkumine ei vabasta riik tervikuna kohustusest isikut kaitsta – sellisel juhul saavad muud riigiorganid tegutseda põhiseaduse alusel. Mõistetavalt peaks selline olukord olema erandlik ning reeglina peaksid kõik isiku põhiõiguste kaitseks vajalikud sekkumise alused olema seadustega kindlaks määratud.
Abistamisel tuleb pidada kinni õiguse üldpõhimõtetest. Üheks selliseks põhimõtteks on mõõdupärasuse põhimõte, mis avaldub sekkumise korral hädakaitse ja –seisundi piiridest kinnipidamises. Isikule ja kolmandatele isikutele ei tohi tekitada rohkem kahju, kui see on ohu tõrjumiseks hädavajalik, ning kohaldatud meetmed ei tohi olla mõjult intensiivsemad, kui seda on tõrjutav oht.
|