2. Põhimõtete kasutamine otsustamisel
Õiguse põhimõtete kasutamine otsustamisel avaldub kaalutlusõiguse teostamise. Volituse andmisega kaalutlusõiguse teostamiseks jätab seadusandja haldusorganile vaba hindamise ruumi, mille haldusorgan peab sisustama seaduse mõtte ja õiguse põhimõtete kohaselt. Kaalutlusotsuse tegemisel peab haldusorgan oma otsust sisuliselt põhjendama (sh kaalutlusõiguse sisustamise osas). Sellisteks kaalutlusteks ja põhjendusteks saavad peamiselt olla järgmised argumendid:
- põhiõigused. Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb arvestada nii selle isiku, keda otsus soodustab, kui ka koormavate isikute põhiõigustega. Haldusorgan peaks tegema kindlaks ja ka otsuse põhjenduses märkima, milliseid põhiõigusi tema tegevus tagab ja milliseid põhiõigusi tema tegevus riivab. Haldusorgan peab kaaluma, millised põhiõigused on olulisemad ja kas ühtede põhiõiguste tagamine õigustab teiste põhiõiguste piiramist. Sealjuures peab arvestama põhiõiguse reservatsiooni liiki, sest vähem piiratavaid põhiõigusi loetakse reeglina ka olulisemateks (ja vastupidi).
- põhimõtted. Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb arvestada erinevaid õiguse põhimõtteid. Ükski õiguse põhimõte ei ole oma sisult ega rakenduselt absoluutne. Ühe põhimõtte ulatuslik järgimine viib reeglina teise põhimõtte piiramiseni (nt kui seaduse ebamäärasus ei võimalda teha juhtumile kohast otsustust, siis tuleb rakendusaktis anda normile eesmärgipärane tõlgendus). Nii võivad seadusliku aluse põhimõte ja abistamise kohustus (ja eesmärgipärasuse põhimõte) minna omavahel vastuollu, kui seadus annab liiga kitsad piirid sekkumiseks. Vastupidiselt liiga laia volituse korral piirab seaduslikku alust mõõdupärasuse põhimõte (volituste kitsendav tõlgendamine või mõõdupärasuse kontroll konkreetsel üksikjuhtumil). Põhimõtete selgekstegemine ja nendega otsustuse tegemisel arvestamine võimaldab teostada kaalutlusõigust õiguspäraselt ning lahendada õiguspäraselt ka juhtumeid, kus õigusnormid on ebamäärased, puudulikud või vastuolulised.
|