Haldusmenetluse põhimõtted ja nende ar-vestamine päästealases haldusmenetluses
AVALEHT > PÕHISISU > 1. Haldusmenetluse põhimõtted > 1.1. Hea halduse põhimõte

1.1. Hea halduse põhimõte

         Hea halduse põhimõtte (Riigikohtu poolt tuletatud PS §-st 14) kohaselt peab riik kehtestama selged materiaalõigusnormid ja menetlusreeglid, menetlema asja mõistliku aja jooksul, kaasama asjast huvitatud isikud kohasel viisil menetlusse ja nendega arvestama, tegema isikule otsuse teatavaks ja oma otsust põhjendama.

        Selgelt kindlaksmääratud õigused, kohustused ja nende tingimused;

        Selgelt kindlaks määratud ja piisavalt üksikasjalikud menetlusreeglid;

        Halduse kohustus uurida välja kõik olulised asjaolud ja hankida tõendid;

        Asja lahendamine mõistliku aja jooksul ilma kohatu viivituseta;

        Asjast huvitatud isikute kaasamine ja nende seisukohtadega arvestamine;

        Lahendis on selgelt määratud adressaat ning tema kohustused ja õigused;

        Lahend on vormistatud kirjalikult ja menetlusosalistele teatavaks tehtud;

        Lahendis on märgitud õiguslikud ja faktilised asjaolud ning kaalutlused;

        Lahendis on selgitatud isikule vaidlustamise tingimusi ja menetluskorda.

 

Näide 1: Tuleohutusjärelevalve ametnik Teimar Tamm, kes on korstnapühkija koolitusel tutvunud mitmete tegevkorstnapühkijatega, otsustab, et katuseredelite puudumine on tõsiseks probleemiks tuleohutuse tagamisel. Selletõttu otsustab ta oma piirkonnas viia läbi eramute kontrolli. Kuna katuseredeli olemasolu saab kontrollida välise vaatluse tulemusena, kõnnib ta läbi oma teeninduspiirkonna eramukvartali ning koostab ettekirjutuse iga eramu, mille katusel ta tänavalt vaadates ei näe katuseredelit, omanikule. Kuna ettekirjutuse asjaolud on ilmselged, siis ei hakka ta ettekirjutust lähemalt põhjendama, vaid piirdub resolutsiooniga "paigaldada eramule katuseredel". Mingeid põhjendusi ta ettekirjutusele ei lisa. Ettekirjutusega samas dokumendis on ka hoiatus sunniraha kohaldamise kohta. Loomulikult ei hakka T.Tamm märkima ettekirjutusse mingit selgitust vaidlustamise kohta, sest temale ei ole neid vaideid ja kaebusi vaja ja kes tahab, see leiab  võimaluse vaidlustamiseks niikuinii. Pärast ettekirjutuste vormistamist ja allkirjastamist saadab T.Tamm kõigile menetlusosalistele teate selle kohta, et nende kohta on koostatud ettekirjutus ja hoiatus ning adressaadil on võimalus saada ettekirjutus kätte päästekeskuse kantseleist. Kui arvestada tuleohutuse üldnõuete § 62 oli ettekirjutus seaduslik ja mõõdupärane, kuid kas ettekirjutuse tegemisel oli arvestatud hea halduse põhimõtet?