1.3. Seaduslikkus
• Seaduslikkus. Seaduslikkus (ehk legaalsus) tähendab eelkõige, et isiku tegevus peab olema kooskõlas seadusega ning ei tohi olla seadusega vastuolus, st isik ei tohi rikkuda seadusest tulenevat kohustust või keeldu. Eraõiguslike isikute puhul eeldatakse, et isikutel on täielik ise otsustamise vabadus (privaat-autonoomia), mida seadusega võidakse piirata. Rahvakeeli tuntakse seada põhimõtet kujul: "Kõik, mis ei ole seadusega keelatud või karistatav, on lubatud."
– Õigusriiklik aspekt: Autoritaarsetes re¸iimides ei ole riigivõim ise seadusega seotud, vaid seadused on mõeldus ainult alamate jaoks ja nende omavaheliste suhete korraldamiseks; nt NSVL-is ei olnud võimalik riigi avalik- õiguslikku tegevust kohtus vaidlustada. Riik ja tema nimel tegutsevad isikud asuvad justkui väljaspool õigust. Õigusriigis seevastu on kõik riigiasutused ja –organid ise ka seadusega seotud, st riigiasutused ja –organid peavad järgima õigusakte, sh nende endi kehtestatud õigusakte, ega või neid rikkuda.
Näide 3: Riigilõivu seadusega on kehtestatud riigilõiv ehitusloa, kirjaliku nõusoleku või kasutusloa väljastamiselt. Selleks, et vaesemad inimesed julgeksid oma elamise korda tegemist üldse ette võtta, otsustab vallavalitsus igal juhtumil eraldi, kas isikult riigilõivu küsida või mitte. Riigilõivu seadus sellist riigilõivust vabastamise alust ette ei näe. Kas vallavalitsuse tegevus on seaduslik?
Näide 4: Siseminister kehtestab tuleohutusnõuded, mis laienevad ka politsei-, pääste-, piirivalve- jt tema haldusala asutustele. Vaatamata nõuete kehtestamisele ei ole mitmete aastate jooksul nõuete täitmiseks raha eraldatud. Samuti on minister suuliselt korduvalt rõhutanud Päästeameti peadirektorile, et järelevalveametnikud ei tohi teha riigiasutustele ettekirjutusi ega võtta nende asutuste juhte väärteomenetluse korras vastutusele. Vaatamata sellele, et minister ise kehtestas tuleohutusnõuded ei ole nende nõuete rikkumine tema poolt seaduslik.
Näide 5: Vabadus on üks isiku põhiõigustest. Ebaseadusliku vabaduse võtmise eest näeb KarS ette karistuse (kuritegu). PäästeS ei anna päästele volitust võtta jõuga isikult vabadust päästetööde tegemiseks. Sellele vaatamata otsustas päästetööde juht anda korralduse võtta juba teist korda majja tagasi jooksnud paanikas omanik kinni ning hoida teda päästeautos kuni rahunemiseni. Kuidas õigustada päästetööde juhi tegevust, kuna seadus ei anna päästele volitust jõu kasutamiseks ja vabaduse võtmiseks ning seadusega on vabaduse võtmine ilma õigusliku aluseta keelatud ja karistatav?
|