Avaleht > Lõuna-Eesti turismisihtkohad ja vaatamisväärsused > Ajaloolised vaatamisväärsused > Mõisad

Mõisad

www.mois.ee, Fotod ja tekstid

Sajad säilinud ajaloolised mõisad on kaasajal Eesti ühed atraktiivsemad vaatamisväärsused.

Palmse mõis 17-18.saj. V.Prausti foto


Mõisate hiilgeajal sadakond aastat tagasi oli Eestis kokku 1245 peamõisat. Siia lisandus veel 108 pastoraati ehk kirikumõisat ning ligi kuussada karjamõisat, seega oli Eestimaal kokku üle kahe tuhande mõisasüdame.

 

 

Mõisate liigid: http://www.mois.ee/liigid.shtml

Rüütlimõis:




Poolmõis:




Kirikumõis:




Riigimõis:




Kõrvalmõis:




Rüütelkonnamõis:




Linnamõis:




Karjamõis:




 

Mõis kui majandusüksus ja ettevõte.

Ajaloolises mõttes olid kõik mõisad suured majandusüksused ehk ettevõtted - neil oli oma tegevusvaldkond, tegevuspiirkond, raamatupidamine, töölised jne. Selline ettevõte võis olla eraomanduses, kuuluda linnale, riigile või kellele iganes - omandivormist olenes tihti mõisa liik. Reeglina tegeles tüüpiline mõis põllumajandusliku tootmisega, kuid mitte ainult - 19. sajandil põhines paljude mõisate jõukus kas viinapõletamisel või siis mingil muul tootmisel. Erijuhul koosneski mõis ühest tööstusettevõttest - näiteks nii Kärdla kalevivabrik, Joala tekstiilivabrik kui ka Järvakandi klaasitehas olid kõik mõisate staatuses.

Mõis kui haldusüksus ja territoorium.
18.-19. sajandil kuulus kogu Eesti ala väljaspool linnasid mõisatele. Peamiseks haldusüksuseks oli tollal kihelkond, mille keskuseks oli kihelkonnakirik ja pastoraat. Teatud piirkonna kihelkonnad koos moodustasid maakonna. Kihelkond ise jagunes aga mõisateks. Kuigi kihelkonna- ja mõisapiirid üksteisega tihtipeale päriselt ei kattunud, sai enamikel juhtudel siiski rääkida, et see ja see mõis kuulub sellesse kihelkonda. Tavaliselt määrati see ära mõisakeskuse ehk mõisasüdame kuuluvuse järgi, kuigi tavaliselt kuulus samasse kihelkonda ka enamik mõisa alasid ja külasid.
Mõisa territoorium jagunes omakorda mõisamaaks (mida kasutati mõisa kui majapidamise tarbeks) ning talumaadeks, mida harisid mõisale kuuluvad talupojad. Kui 19. sajandi keskel hakati mõisate poolt talusid päriseks müüma, puudutas see reeglina mõisale kuuluvaid talumaid - mõisamaa jäi siiski mõisa omandusse ja harida. Tõsi küll, alates 19. sajandi lõpust jagati nii mitmedki mõisad kas osaliselt või täies mahus taludeks, millega mõisamajapidamine likvideeriti sageli täiesti.
1910ndate aastateni kasutati paikkondade aadressina kihelkonna ja mõisa nimetamist. Kui jutt puudutas talurahvast, mainiti tavaliselt lisaks maha ka küla nimi ja vahel ka talu nimi.

Mõis kui hoonetekompleks (mõisasüda).
Mõisa kui majandusüksuse toimimiseks püstitatud rajatised olid tavaliselt koondatud kindlasse kohta kokku. Seda nimetatakse mõisakeskuseks ehk mõisasüdameks.

 Koltsu mõisa peahoone, V.Prausti foto

Seal asus harilikult mõisa peahoone kui mõisaomaniku või -haldaja/valdaja eluhoone, aidad, tallid, laudad, sepikojad, viljakuivatid jm ehitised. Tavaliselt oli peahoone ees väike ringtee (auring), mille äärtes asetses harilikult ait ning tall-tõllakuur.

  Vao mõisa tall, V.Prausti foto

Peahoone taga ning vahel ka kõikide hoonete läheduses/ümber asus suur mõisapark. Tihti oli kogu mõisasüda ehk kompleks piiratud aia või müüriga. 
 Tuleohu tõttu püstitati tavaliselt eemale sepikoda, viljakuivati ning rehi. Mõisasüdamest väljas        asetsesid ka vesi- ja tuuleveskid.
Mõisasüdame (mõisakeskuse) osaks loetakse tihti ka magasiaita. Seal hoiti valla viljatagavara, kuid vastavalt seadusele lasus mõisaomanikul selle hoone ehitamise ja korrashoidmise kohustus.
Tihti kuulus ühele mõisamajapidamisele mitu mõisakompleksi ehk mõisasüdant. Mõisapere kasutas oma elamiseks üht (tavaliselt kõige esinduslikumat) mõisat ning ülejäänud olid selle kõrvalmõisateks.
Sageli aga püstitati mõisakeskusest eemale iseseisvaid hoonetekomplekse ka siis, kui neil iseseisva mõisa staatust ei olnud ning õiguslikult oli tegemist ühe mõisaga. Selliseid hooneterühmi tavatsetakse nimetada karjamõisateks - seal asusid tavaliselt mõningad karjalaudad, töölistemajad ning sageli ka küünid/rehed. Ka eraldiseisev tööstusettevõte võis moodustada karjamõisa. Kui säärane hoonetekompleks asetseb peamõisale suhteliselt lähedal, siis on vahel mõningates allikates neid nimetatud karjamõisaks, vahel aga mitte. Selline on nt Järvakandi mõisa tuuliku ümbrus ning Kaliküla mõisa vesi- ja tuuleveski ümbrus koos möldri majaga.

Mõis kui maastikukujunduslik objekt.

Sageli kujundati mõisasüdamete püstitamisel seal asunud maastik tuntavalt ümber - jõed paisutati tiikidena üles ning suunati kanalite/kraavide kaevamisega ümber, rajati esinduslikud sillad, veerjatele kohtadele rajati astmeliselt laskuvad platood.

 Olustvere mõisa park tiikidega, V.Prausti foto

 Tihti muudeti ka mõisasüdamesse viivate teede sihte ja muudeti  need puude istutamisega alleedeks. Vägagi sageli suundusid sihiteed peahoone ette või muule visuaalselt väljapaistvale objektile. Nii mitmeski mõisas ulatusid sellised teed mõisasüdamest mitmete kilomeetrite kaugusele, kus samuti oli looduslik maastik vähemal või rohkemal määral ümber kujundatud. Mõisate juurde kuulusid tolle aja kohta liigirikkad pargid,  triiphooned, puuviljaaiad jms.

Omaette maastikujunduslikeks objektideks võib pidada ka mõisaomanike kalmistuid. Vahel harva paiknesid need peahoone läheduses pargi tagaosas, kuid sageli asusid nad mõisasüdamest mõnestsajast meetrist kuni mitme kilomeetrini eemal mingis looduskaunis kohas. Sel juhul rajati sinnagi esinduslikke sihiteid ja alleesid, muudeti kalmistuna kasutatava künka looduslikku kuju, rajati pargid jms. Vahel oli mõisaomanike kalmistu lihtsalt väike surnuaed, tihti asus seal aga mõisaomanike matusekabel, mis väikese kuid stiilse sakraalehitisena oli sageli ümbruskonna pilgupüüdjaks. Kabeliehitise all asusid tavaliselt matmiseks kasutatud võlvitud hauakambrid.

 

Koosta Lõuna-Eesti tuntumate mõisate kui vaatamisväärsuste huvitavad lühikirjeldused.

Soovituslikud allikad: www.mois.ee;  www.eestigiid.ee; Sakk,I. Eesti mõisad. Reisijuht. Tallinn, 2002; Viirand, T. Eestimaa. Kultuurituristi teejuht. Kunst,2004

Adavere mõis

   V.Prausti foto












Elistevere mõis

Elistvere mõisa ait, V.Prausti foto

Elistvere mõisa pargis on loomapark kui üks tuntud vaatamisväärsus. Järve ääres on vaatetorn, kuhu viib tähistatud matkarada.











Saare rüütlimõis

Saare mõisa ait, V.Prausti foto

Saare mõisa koduloomaaed ja ürdiaed on muutunud külastatavateks turismiobjektideks.










Puurmani loss

Loss on Eesti üks kaunimaid ja suursugusemaid neorenessansslosse. Lossis on Puurmani keskkool.

   V.Prausti foto











Luua mõis

  V.Prausti foto

Luua mõisa hoonetes on alates 1948.a. metsanduskool.











  Puitpitsiline kavaleridemaja Luual, V.Prausti foto

Kärde mõis ja rahumajake

  V.Prausti foto











Kuremaa mõis

   V.Prausti foto

Mõisas oli alates 1921.a. ametikool. Mõis asub kauni Kuremaa järve ääres. Mõisas on lossimuuseum.











Jõgeva mõis

Mõisas on Jõgeva Sordiaretuse Instituut

  V.Prausti foto











Vana-Antsla mõis

     

V.Prausti fotod                  

 

Mõisahooned kuuluvad Vana-Antsla kutsekeskkoolile.












 

Rogosi mõis

       

V.Prausti fotod

Misast on esimesi kindlaid teateid 1603. aastast, mil piirkonna omanikuks sai Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky. Sealt pärineb ka paiga nimi.













1939. aastal nimetati eestistamise kampaania käigus koht ümber Ruusmäeks, mille all teda kaasajal peamiselt tuntakse. Mõisat on küll sobilik kutsuda edasi Rogosiks.

V.Prausti foto

Sänna mõis

V.Prausti foto


Kaasajal asuvad mõisa peahoones rahvamaja ja raamatukogu. Mõisahoovi külje alt ajalooliselt kulgenud Võru-Valga maantee paikneb teeõgvenduste tulemusena kilomeetri jagu kagu pool. Samas on läbitav ka vana tee, mis ületab Pärlijõe ajaloolises veskikohas.











   V.Prausti foto

 

Viitina mõis

1782. aastani kuulus mõis von Vietinghoffidele, kust tuleneb ka mõisa eestikeelne nimi.Hoones tegutseb kaasajal Rõuge Põhikool (endine Viitina Põhikool

  V.Prausti foto











 Viitina mõisa tall V.Prausti foto

Järvere mõis

  V.Prausti foto











Linnamäe mõis

1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Maydellidele. Sälinud on peahoone vasakpoolne osa.

  V.Prausti foto










 Mõisa häärastemaja akunistab Maydellide vapp, V.Prausti foto

 

Sõmerpalu mõis

Võõrandamisjärgselt asus mõisas pikki aastakümneid kool, hiljem ka majandikeskus. Kaasajal on mõis eraomanduses; viimastel aastatel on seda restaureeritud.

Keskajal oli Sõmerpalus väike vasallilinnus, millest on säilinud vaid pargis asuv väike küngas


  V.Prausti foto











 V.Prausti foto

Väimela mõis

 V.Prausti foto

Viimaseks omanikuks oli Bernhard von Loewen.
Kaasajal kasutab mõisakompleksi Võrumaa Kutsehariduskeskus, kes on oma põhitegtevuse viinud küll 20. sajandi lõpul lähistele ehitatud uude hoonesse.










V.Prausti fotod

Väimela mõisa härrastemaja tiibhoone ja kellatorn

 V.Prausti foto

 Lowenite perekonnakalmistu unikaalne kabel

 

Taagepera  mõis

 

V.Prausti fotod

20. sajandi algul alustati Taagepera mõis on üks  Eesti  esinduslikum ja suursugusem juugendloss.
2002. aastat tegutseb mõisas hotell ja konverentsikeskus












   

V.Prausti foto

Hummuli mõis

V.Prausti foto

Võõrandamisjärgselt on mõisa peahoonet kasutanud kool, mille tarbeks on hoonet 20. sajandil ka veidi ümber ehitatud. Muuhulgas on kaotatud algselt tiheda jaotusega aknad. Kõrvalhooneid ei ole mõisas praktiliselt säilinud.











Kaagjärve mõis

 

V.Prausti fotod

Mõisa härrastemaja ja valitsejamaja

1950tel aastatel täiskahekorruseliseks ehitatud hoones paikneb Kaagjärve Lasteaed-Algkool











  Kaagjärve mõisa vabrikuhooned, V.Prausti foto

Karula mõis

    

V.Prausti fotod

Mõisa valitsejamaja ja mõsapere kabel











Pühajärve mõis

  

V.Prausti foto

Mõisa härrastemaja kasutab AS Pühajärve Puhkekeskus.

Vaata ka: http://www.pyhajarve.com/ee/?p=1











Hellenurme mõis

    

V.Prausti fotod

Mõisa peahoones on lasteaed ja hooldekodu.      Mõisa kuusnurkne ait                     











  Middendorffide perekonnakalmistu koos matusekabeliga, V.Prausti foto

Palupera mõis

    

Mõisa härrastemaja, V.Prausti foto                                                         Linnumaja, V.Prausti foto

1933. aastal kolis mõisahoonesse kool. Mõisahoones on Palupera põhikool.   Hoone on säilinud suures osas algkujul.








Aakre mõis

  

Mõisa härrastemaja, V.Prausti foto                                 Mõisa kõrvalhooned V.Prausti foto                                         

Mõisas on Aakre Lasteaed-Algkool.









 

   

Mõisa peahoone, V.Prausti foto                                                      Mõisa ait, V.Prausti foto                                         












 Strykide kabel,V.Prausti foto                                          
 

Sangaste mõis

       

V.Prausti fotod                                        
















               

V.Prausti fotod                                         

Paju mõis

 V.Prausti foto                                         

Paju mõisa all peeti 30. jaanuaril 1919. aastal maha Eesti Vabadussõja üks ägedamaid lahinguid, mis oli võtmelahinguks Lõuna-Eesti vabastamisel bolševikest. Lahingut tähistab suurejooneline mälestusmärk; nii sellest kui ka Paju mõisast on saanud üks Eesti rahvuslikke sümboleid.

Mõisas on hooldekodu.











Ahja mõis

             

Mõisa peahoone,V.Prausti foto                                                             Kabel, V.Prausti foto                                         











Mooste mõis

  Mooste mõisa peahoone             Mooste mõisa kõrvalhooned 

V.Prausti fotod                                                                                                     

Mooste mõisa vaatamisväärsed on valitsejamaja, viinavabrik, tall, laut, sepikoda, arvukad väravaehitised. Erakordselt kaunis on mõisa piirdemüüri nurgatornina kujundatud kellatorn, mis on saanud inspiratsiooni keskaegsest kindlusearhitektuurist. Mitte kusagil mujal kui Moostes ei esine majandushoonetel sellisel tasemel dekooririkkust.











         

Mooste mõisa väravatorn;                      Mooste mõisa väravaehitis                                       

       Mooste mõisa viinavabrik, V.Prausti fotod                                         

Räpina mõis

 

Mõisa peahoone, V.Prausti fotod                                         

Räpina mõis (saksa k Rappin) asutati 1582. aastal. Peale Põhjasõda koondusid Räpinasse Vene vanausulised plaaniga rajada endale sinna klooster. Vanausuliste klooster sai seal tegutseda aga vaid lühikest aega, kuni 1719. aastal aeti vanausulised Räpinast ära.
 1728. aastal omandasid Räpina mõisa von Löwenwolded. Nemad rajasid 1734. aastal Räpinasse Võhandu jõel paikneva paberiveski. Paberiveski arenes 19. sajandi lõpul paberivabrikuks.1870. aastal muretseti vabrikusse paberimasin, mis hakkas muuhulgas valmistama raha- ja dokumendipaberit - algselt Tsaari-Venemaa, hiljem aga Eesti Vabariigi jaoks. Suur osa tsaarirublasid ning kõik 1930te aastate Eesti kroonid trükiti Räpina paberile. Paberivabrik ning ka tollane väike paberimasin töötavad tänaseni. See on Eesti vanim paberivabrik, mis on muutunud kaasajal ka turismiobjektiks.
1830tel läks mõis von Schultzide omandusse, kelle käest siirdus ta üsna pea von Richterite omandusse. Von Richterite ajal püstitati 1850tel aastatel mõisa stiilne hilisklassitsistlik peahoone, nn Sillapää loss.
Hiljem oli mõis pikalt von Siversite omanduses, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander von Sivers.
Võõrandamisjärgselt asutati mõisahoones aianduskool, mille järglane tegutseb Räpinas praegugi, kuigi ta on kolinud uutesse hoonetesse. Kooli tarbeks ehitati mõisahoone 1930tel aastatel täiskahekorruseliseks. Kaasajal asub hoones vallavalitsus ning koduloo- ja aiandusmuuseum. Mõisa park on kenasti hooldatud ning seal asub väga palju võõrpuuliike. Alles on ka klassitsistlik pargitempel, mida kutsutakse musitempliks.
J õe paremkaldal on säilinud ka 18. sajandi barokne veskihoone.

1784.a. toimus Räpinas Puuaiasõjana tuntud talurahva ülestõus. Puuaiasõja mälestusmärk asub Võhandu jõe ääres pargis







    
 Räpina pargi tempel                            Räpina paberivabrik                                Räpina  vesiveski

V.Prausti fotod                                        

Pikajärve mõis

  

V.Prausti fotod                                         

Mõisas om majutusettevõte, mis reklaamib ennast Cantervilla lossi nime all.











Alatskivi loss

               

V.Prausti fotod                                        

Alatskivi mõisat on esmamainitud 1601. aastal. Mõisal on olnud mitmeid omanike, sealhulgas Rootsi kuningas Gustav II Adolfi sekretär.
1870. aastal läks mõis kaasavarana von Nolckenite aadliperekonna omandusse, mil mõisasüdant hakati senisest esinduslikumas stiilis välja ehitama. Kuna Arved non Nolcken oli Shotimaa reisilt naasnuna vaimustunud sealsest arhitektuurist, eriti aga Balmorali kuningalossist, otsustas ta Alatskivil püstitada Balmorali koopia. Tulevase lossi projekti koostas Arved von Nolcken ise, kes juhtis muuhulgas ka ehitustöid. Tegelikult kopeerib Alatskivi Balmorali lossi kujunduselemente, mitte aga planeeringut - Balmoral on Alatskivist tunduvalt suurem.
Historitsistlik loss sai 1885. aastal viie aasta ehitustöö tulemusena valmis. Hoone parempoolne osa on kahe-, vasakpoolne osa aga ühekorruseline. Peasissekäigu ees asub sakmeliste tornikestega altaan (sammasrõdu) ning parempoolsel nurgal kaheksatahuline torn. Vasakul fassaadinurgal ning parempoolsel taganurgal on terava kiivriga ümartornid. Siseruumides ulatub vestibüül (saal) inglaslikult läbi kahe korruse, olles varustatud inglise stiilis kaminate ja rõduga.

     

V.Prausti fotod                                         
Peahoone esise väljaku lääneküljel paiknes suletud sisehooviga majandusõu koos tall-tõllakuuri ja aidaga. Oma kahe tömpja nurgatorniga meenutas ta väikest linnust. Algselt kaaristuga hoone on meieni säilinud ümber ehitatud kujul.
Mõisahoonet ümbritseb avar park, mille suursugusust võimendab selle laskumine hoone taga terrassidena allapoole kuni suure paistiigini.
Säilinud on ka punastest tellistest stiilne väravatorn, mis on suunatud otse peahoone keskteljele.
Arvatakse, et hilisem valitsejamaja (praegune vallamaja) oli varasem peahoone.
Mõisa viinavabrik ja tellisetehas asetsesid pargist põhja pool teisel pool paistiiki (muinasaegse linnamäe läheduses). Samast paigast ida pool (teisel pool Kodaverre suunduvat teed) asub ka Alatskivi kirik (ehitatud mitmes järgus 18.-19. sajandil).
Tartu-Kodavere maanteelt viis mõisasüdamesse 800 meetri pikkune alleena kujundatud sihitee, mis viis väravatorni läbides peahoone keskteljele.
1919. aasta võõrandamise järel on mõisa peahoone kasutusel olnud nii koolimajana, piirivalvekordonina kui ka sovhoosikeskusena. Säilinud on ka  park ja allee.Sissesõiduallee ei ulatu kaasajal, enam Tartu maanteele välja, nagu mõisaajal.

    

Alatskivi mõisa ait; V.Prausti foto                                         

 

Vana-Kuuste mõis

  V.Prausti foto                                         

Mõisa peahoones on Vana-Kuuste Põhikool.

Aastatel 1834 - 1839 tegutses Vana-Kuustes esimene kõrgem põllumajanduse õppe- ja uurimisasutus Venemaal, see oli Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut. Vana-Kuustes õppis ca 50 tudengit kogu Venemaalt, siin õpetati kogu Euroopa kogemusi ja tegeldi teadusliku uurimistööga.











Vastse-Kambja mõis

http://www.kambja.ee/?file=a&sid=260

Esimeseks asustuse märgiks on rauaaja kalmed
Kroonikates mainitakse Kambjat esmakordselt 1430. aastal. Kambja kultuurilugu pikk ja traditsiooniderohke. Nime sai paikkond mõisnik Camby järgi. Camby ehitas Kambjasse kiriku ja kinkis viimasele maad. Kirik kandis Püha Martini (ka Püha Maria) nime.  Kihelkonnakeskusena on Kambja kirjas 1472. aastast.
Kambja on üks vanemaid Eesti kultuuri- ja hariduskeskusi. Tänu Andreas Verginiusele (1640 - 1701) asutati siin 1686.a. üks esimesi talurahvakoole Eestis, kus töötas koolmeistrina ka Ignatsi Jaak. Kavandust pärit Ignatsi Jaak oli üks kahest Bengt Gottfried Forseliuse (1660 - 1688) õpilasest, kes astusid 1686. aasta lõpul Rootsi kuninga Karl XI ette veenmaks majesteeti, et eesti poisid suudavad hästi omandada koolmeistrile vajalikud teadmised. Kauaaegse ja tulemusliku pedagoogitööga omandas Ignatsi Jaak oma eluajal suure autoriteedi ja teda on nimetatud eesti õpetajaskonna sümboliks.
1794. aastal asutati kiriku juurde esimene Eesti mitmehäälne laulukoor
Seda koori peavad oma eelkäijaks nii Kambja sega- kui ka lastekoor. Sellest ka:  Kambja -  koorilaulu häll
Siin astuti esimesi samme omakaitse loomiseks Julius Kuperjanovi poolt 1918.a. Esimeseks avalikuks aktsiooniks oli üleskutsete väljapanek Kambja surnuaia ümbrusse, milles kutsuti üles sakslastele vilja ja toiduainete andmisest loobuma. Seda päeva loetakse Kambja Kaitseliidu alguspäevaks. Eesti piiridest. Kuperjanovitele kuulunud Lalli talu asus Kambja valla edelaosas, siinmail töötas ta ka noore koolmeistrina. Kambjast pärineb ka kuperjanovlaste lipp.
1932.a. külastas Kambjat Rootsi kroonprints Gustav Adolf. Külalise auks peeti kirikus tänujumalateenistus, kus meenutati Rootsi riigi osa nii Eesti kui ka Kambja koolitraditsioonide kujunemisel. Prints istutas kirikuaeda tamme, mis elas üle II maailmasõja ning kasvab seal praegugi.

     Vastse-Kambja mõisa pargitempel; V.Prausti foto                                         












                                Vastse-Kambja mõis; V.Prausti foto                                         

Suure-Konguta mõis

 V.Prausti foto                                         











 

Laeva mõis

    

Laeva mõisa peahoone, V.Prausti fotod                                         

Mõisahoones asub Laeva metskond, mille tarbeks on hoonet ka veidi ümber ehitatud.










Uue-Kastre linnus ja mõis

               

Uue-Kastre mõisa peahoone                                                Mõisa ait   V.Prausti fotod                                         











Uue-Kastre piiskopilinnuse asukoht ja hilisem Kantsi kõrts; V.Prausti foto                                         

Meeri mõis

  

Meeri mõisa peahoone fassad                                                             Mõisa peahoone tagakülg

V.Prausti fotod                                       







Uderna mõis

         

V.Prausti fotod                                         

Kaasajal paikneb mõisahoones Uderna Hooldekodu.






Jaama mõis

V.Prausti foto                                         

Hoones tegutseb kaasajal Tartu Maarja Kool. Mõisasüda on kaasajal jäänud Tartu linna sisse, kõrvalhooneid ei ole säilinud.






Karlova mõis

     

Karlova mõisa peahoone uuem osa                         ja vanem osa; V.Prausti fotod                                         

Mõisakompleks on jäänud kaasajal praktiliselt Tartu kesklinna, mistõttu peahoone ümber asuvat väikest parki ümbritsevad tihedad elamukvartalid. Seetõttu ei ole säilinud arvukate kõrvalhoonetega mõisakompleksi. Vaid paar tugevalt ümber ehitatud hoonet on sulandunud linnapilti.

 

Raadi mõis

    

 Raadi mõisahoone foto                                                  Raadi mõisa värav   V.Prausti fotod                                         

Eesti Rahva Muuseumi alad Raadil, Tartu linna ja valla piiril kujutavad endast eriilmelist piirkonda: ühelt poolt Raadi mõisa kunagine suurejooneline mõisakompleks, teiselt poolt mõisa kõrvalhoonetes välja ehitatud Eesti Rahva Muuseumi puiduhoidlad ning külastajatele avatud mõisa veetorn ja jääkelder. Suurima osa Raadi aladest moodustab sõjaväe lennuväljast maha jäänud tühermaa, kus 2012. aastal avab uksed Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone. Raadi mõisakompleksi keskel on looduslik Raadi järv ning taastatud mõisapark, kus veeta ilus ja sportlik päeva värskes õhus.

1919. aastal von Liphartidelt võõrandatud mõisa kolis 1922. aastal Eesti Rahva Muuseum1919. aastal von Liphartidelt võõrandatud mõisa kolis 1922. aastal Eesti Rahva Muuseum.

Sõja järgselt rajati mõisa lähedusse nõukogude sõjalennuväli, mis hõivas ka mõisasüdame.

1980te lõpul sai Eesti Rahva Muuseum mõisasüdame tagasi, kuid väga lagunenud ja rüüstatud kujul











    

Radi mõisa varemed                                               Raadi mõisa kabel;     V.Prausti fotod                                         

Tähtvere mõis 

    

Tähtvere mõisa uus peahoone; V.Prausti foto                                         

Tähtvere mõisa peahoonest on saanud Eesti Põllumajandusülikooli üks õppehooneid. Hoone algne välimus on enamikus säilinud, siseruumid aga palju ümber ehitatud. Ka vana peahoone on säilinud, kuid tugevalt ümber ehitatud kujul. Sellest on algsena säilinud kaunis välisuks. Kogu mõisakompleks ja selle lähiümbrus on muutunud Tartu põhjapoolseimaks linnaosaks. Ka mitmed kõrvalhooned on säilinud, kuid osalt ümber ehitatud kujul.










 Tähtvere vana mõisa peahoone; V.Prausti foto                                         

Kukulinna mõis

   

Kukulinna mõisa peahoone (19.saj.)              Mõisa järvepoolne külg   V.Prausti fotod                                         

Mõis asub kauni Saadjärve kaldal. Nõukogude ajal oli mõisas pioneerilaager. Mõis on eravalduses.







Saadjärv

Saadjärve mõis

Saadjärve mõisa peahoone; V.Prausti foto                                         

Saadjärve mõisat  on esmamainitud 1557. aastal. Mõisa pikaaegseteks omanikeks von Koskullid.
Mõisa kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone on ehitatud 1800. aasta paiku.
Mõis eravalduses ja renoveeritud ning piiratud kõrge aiaga. Peahoone lähistel on säilinud ka mõned kõrvalhooned.
Pooleteise kilomeetri kaugusel mõiskeskusest kagus asub von Koskullide perekonnakalmistu. Praeguseks on alles ainult piirdemüür ja hauatähiste jäänused.
 Kalmistule viiva tee äärde on viimase kahe aastakümne jooksul välja antud uusi elamukrunte.

 Von Koskullide perekonnakalmistu, V.Prausti foto                                         

Vedu mõis
Varaseimad teated Vedu mõisast pärinevad 1489. aastast.  Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Otto von Stackelberg.
Mõisa peahoone - ühekorruseline neogooti stiilis kiviehitis - on tänaseks hävinud.
 Säilinud on aga mitmeid kõrvalhooneid. Neist vaatamisväärseim on neogooti stiilis pikk tall, mis on üks esinduslikumaid selletaolisi hooneid Eesti mõisates. Talli fassaadi kaunistab teravkaarakende ja –niššide  rida.
Mõisasüdamest pooleteise kilomeetri jagu läänes, kauni metsa all, asub mõisaomanike matusepaik.
   

Vedu mõisa tall                                                               Talli viil           V.Prausti fotod                                         

 

Ilmatsalu mõis
 

    

Ilmatsalu mõisa peahoone                                    Peahoone tagakülg             V.Prausti fotod                                        
Ilmatsalu mõisat on esmamainitud 1557. aastal. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis Woldemar von Knorringile.
Mõisa peahoone on ühekorruseline lameda viilkatusega klassitsistlik kiviehitis, mis püstitati 19. sajandi esimesel poolel von Knorringite omandusajal. Hoone keskosa ilmestab kolme akna laiune kahekorruseline keskrisaliit, mis eendub veidi nii fassaadil kui ka tagaküljel.
Meieni on hoone säilinud 1970ndatel aastatel ümber ehitatud kujul.
Hoones asub Tartu Agro (Tartu Näidisovhoosi järglase) kontor. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid. Mõisasüdamesse ja lähikonda on püstitatud hulganisti uusehitusi, mis on Ilmatsalust teinud suure maa-asula.

 

Issaku mõis

Issaku mõis oli Kurista mõisa kõrvalmõis.
Mõisa peahoone on puhta vuugiga tellisehitis. Põhiosas ühekorruselisel viilkatusega hoonel on fassaadil nelja akna laiune kahekorruseline eenduv keskosa. Sissepääsu ees on kaunis veranda. 19. sajandi teisest poolest pärinev hoone on mitmetes detailides sarnane Kurista mõisahoonega.
 Issaku oli Eestis üks väheseid kõrvalmõisaid, mis oli sarnaselt peamõisaga esinduslikult välja ehitatud, olles mõnedes detailides peamõisast vaat et esinduslikumgi. Mõisast viib kaunis ca 600 meetri pikkune allee peamõisa suunas, Tartu-Räpina maanteele.
Kaasajal on mõis eraomanduses.



   V.Prausti foto                                         

 

Ülenurme mõis

     

V.Prausti fotod                                         

Mõisas (nii peahoones kui ka kõrvalhoonetes) tegutseb Eesti Põllumajandusmuuseum. http://www.epm.ee/







Abja mõis

   

Abja mõisa peahoone                                                    Abja mõisa ait           V.Prausti fotod                                         

Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse kodumajanduskool, Teise maailmasõja järgselt aga lastekodu. Lastekodu tarbeks ehitati hoone vanem osa 1950tel aastatel kahekorruseliseks. Taastatud Eesti Vabariigis tegutses hoones pikalt piirivalvekordon. Peahoone vastas paiknev kaunis kaaristuga ait on säilinud, samas kui ta paariliseks olnud tall-tõllakuur on hävinud.

Kaasajal on mõis eraomanduses.






 

Õisu mõis

 

Õisu mõisa peahoone; V.Prausti foto                    Mõisa ait; V.Prausti foto

Võõrandamisjärgselt alustas mõisas 1922. aastal tööd piimanduskool. Selle järglane Õisu Toiduainetööstuse Kool tegutses mõisas aastakümneid. Praegu kuulub mõis Olustvere Tehnika- ja Maamajanduskoolile ning Haridusministeeriumil on 2007. aastal plaanid mõisa müügiks.








   

Õisu mõisa sepikoda; V.Prausti foto                Õisu mõisa valitsejamaja, V.Prausti foto

 

Kõo mõis

 Kõo mõisa peahoone; V. Prausti foto

Kõo mõisa väravatorniga pika majandushoonete rea asemele on ehitatud majandikeskus, kus kaasajal asub Kõo vallavalitsus. See meenutab oma kujult küll mõisaaegseid hooneid, kuid on täiesti uus, kasutades vaid üksikuid vanade hoonete müüre. Ka praegune väravatorn on uus ning algsest tunduvalt laiem, et sellest oleks võimalik autoga läbi sõita.

Kõo mõisa väravaehits (1980a); V.Prausti foto







Suure-Kõpu mõis

 

Suure-Kõpu mõisa peahoone                  V.Prausti fotod

Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse kool. Mõisahoones on Kõpu põhikool. Kooli vajadusi arvestades on hoone ehitatud täiskahekorruseliseks. 2003. aasta kevadel avati osa mõisa esindusruumide maalinguid.








 Suure-Kõpu mõisa valitsejamaja; V.Prausti foto

 

Polli mõis

  

Polli mõisa peahoone; V.Prausti fotod

Vaata ka: http://www.lainurm.ee/index_files/Pollenhof.htm


Mõis kuulus pikka aega Eesti Põllumajandusülikoolile.

2004. aasta lõpus ostis mõisa Põllumajandusministeeriumi käest OÜ Konsultatsioonibüroo Lainurm & KO, kes kavandab sinna arendus- ja koolituskeskust.









Heimtali mõis

  

Hemtali mõisa juustukoda                               Heimtali mõisa peahoone; V. Prausti fotod

1984. aastal restaureeritud juustukoda (mis on ekslikult tuntud ka viinaköögina) on kasutusel seminaride ja konverentside ning pidulike ürituste korraldamise kohana.











Pästi mõis

   

Pärsti mõisa peahoone; V. Prausti fotod

Mõisa peahoones on Pärsti põhikool.










 

Eesti turismigeograafia
Home Home