Kirikud
EELK Tartu Jaani kirik
Loe: http://www.eelk.ee/tartu.jaani/
Ehitusaeg: XIV
II maailmasõjas purustatud, pikaaegse taastamistöö järel 2005 taaspühitsetud sadade keskaegsete terrakotaskulptuuridega kaunistatud pühakoda – ainulaadne mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas
 
EELK Tartu Pauluse kirik
Loe: http://www.eelk.ee/tartu.pauluse/
 
Ehitusaeg: 1917
Silmapaistvaim XX sajandi sakraalehitis Eestis. Ainulaadse siluetiga suur ja kaunis juugendkirik (Soome arhitekt Eliel Saarinen) koos tiibhoonega on sõjapurustuste järel alles osaliselt taastatud. Kristliku kirjanduse ja sümboolika kauplus
EELK Tartu Peetri kirik
  Köleri altarimaal
1884
Uhke, omamoodi tartulik ja stiilne pseudogooti telliskirik (arhitektid Viktor Johann Gottlieb Schröter, Georg Hellat) Emajõe ürgoruveerel. Kahekordsete külgrõdudega kirikusaal 3000 kirikulisele. Meistrikäega maalitud altarimaal “Kutsuv Kristus” (Johann Köler, 1897).
EELK Elva kirik
 
Ehitusaeg: 1920
Historitsistlik punastest tellistest kirik (arhitekt Arved Eichorn) on esimene Eesti Vabariigis ehitatud uus jumalakoda. Läbi teravkaarse, taaveti tähega kaunistatud portaali jõuab siseneja moodsas laadis lihtsasse kirikuruumi.
EELK Kambja kirik
www.eelk.ee/kambja
 
Ehitusaeg: XV–XX
Lõuna-Eesti suurim maakirik. Pseudogooti uuskujundus 1874, uus kõrge torn 1937 (arhitekt Arnold Matteus). Oli peale sõda 45 aastat varemeis. Kaunilt üles ehitatud ja taaspühitsetud kirikul on olnud tähtis koht Eesti kultuuriloos. Kiriku juures kasvab Rootsi kroonprintsi poolt 1932 istutatud tamm.
EELK Alatskivi kirk
 
Alatskivi kirik
EELK Nõo Püha Laurentsiuse kirik
Ehitusaeg: XIII
Ainus ehedalt keskaegsete müüride ja võlvidega maakirik Lõuna-Eestis. Puidust haritorn 1819. XIX sajandi lõpuks stiilne pseudogooti sisustus. Altarimaal ”Kristus ristil” (Tõnis Grenzstein, 1895), neli apostlikuju (Jaan Koort, 1910).
EVKL Kasepää vanausuliste palvemaja
Peipsiäärses Kasepää külas on vene vanausuliste palvela pidevalt tegutsenud alates XVIII sajandist.
EELK Kursi Maarja-Eliisabeti kirik
Ehitusaeg: 1648, 1872
Barokkarhitektuur kooskõlas pseudogootikaga (ümberehitus: Johann Gottfried Mühlhausen). 12 väikest nooljat ehistorni tähistavad sümboolselt Kristuse 12 apostlit. Kirikumõis kui ajalooline kihelkonnakeskus. Pastoraadis (1817) muuseum
EELK Palamuse Püha Bartholomeuse kirik
Ehitusaeg: XIII-XIV, XVIII
Kirik, kool ja pastoraat – elav mälestus Oskar Lutsu Paunverest. Põhja-Tartumaa vanimaid keskaegseid kirikuid, renoveeritud ja XVII sajandil hävinud võlvid taastatud 1929 (arhitekt Ernst Kühnert). Baroksed altarisein ja kantsel (1696), hauaplaadid keskajast, aknavitraa˛id (2001).
EELK Põltsamaa Niguliste kirik
 
Ehitusaeg: 1633, 1751, 1952
Bastionitorni ja linnusemüüridele ehitatud, poolsada aastat tagasi sõjavaremeist armastuse jõul ja Jumala abiga taastatud kirik. Altar, kantsel, valgustid ja tornikellad (XIX) pärit Tartu Ülikooli kinnipandud kirikust.
 
EELK Torma Neitsi Maarja kirik
 
Ehitusaeg: 1767
Erandlikult trapetsiaalse põhiplaaniga hilisbarokne saalkirik pseudogooti lisandustega (1868). Rahvasuus saanud võrdluse Noa laevaga. Karikakujuline kantsel.
EELK Äksi kirik
  
Ehitusaeg: 1730, 1889
Sihvaka kõrge torniga uusgooti jumalakoda Vooremaa kaunis maastikupildis. Avar stiilne historitsismiajastu interjöör. Pastori ja keelemehe Otto Wilhelm Masingu mälestuskivi kirikumõisas (1989).
EELK Räpina Miikaeli kirk
 
Hilisbarokne kirik, torn 1885 (arhitekt Reinhold Guleke). Erandlik idarõdu altari kohal. Kaheosaline altarimaal ”Jeesuse haudapanek”, ”Ülestõusnu ilmumine Magdala Maarjale” (Carl Antropoff, 1871).
EAÕK Värska Püha Georgiuse kirik
Ehitusaeg: 1904
Historitsistlik nelitiskupliga õigusukirik, põllukiviseinte ja telliskarniiside maaliline kontrastsus. Ikonostaasi pühapildid kiriku ehitusajast. Kirikuaeda maetud soomuslaev ”Aurora” kapten Ivan Fjodorov, lauluema Anne Vabarna.
EMK Kärsa metodisti kirik
|
Ehitusaeg: 1889
Endine õigeusu pühakoda. 1990 pühitsetud metodistikirikuks. Kaasaegset kirikukunsti Ehitusaeg: 1860, 1890
EELK Otepää Maarja kirik
  
Arhitektuuris uusbaroki ja uusgootika (arhitekt Reinhold Guleke) koosmõju. Altarimaal „Kristus ristil“ (Theodor Alber Sprengel, 1880), Ernst Kessleri orel (1853). Fassaadil EÜS poolt sinimustvalge lipu pühitsemise mälestusreljeefid (Voldemar Mellik, 1934; taastatud 1989). Eesti Lipu muuseum kirikumõisas, Jakob Hurda mälestussammas (Villu Jaanisoo, 1989).esindavad rootsi kunstniku Dolf Mayerni altarimaalid Johannese Ilmutusraamatu sõnumi põhjal.
|
|
EELK Sangaste Püha Andrease kirik
  
Ehitusaeg: 1742-XIX
Ehitatud Põhjasõjas hävinud keskaegse kiriku asemele. Barokse kujundusega viilutorn 1873. Altarimaal ”Kristus ristil” (1883) pärineb Münchenist.
EELK Taagepera Jaani kirik
 
Ehitusaeg: 1674
Taagepera mõisnike von Stackelbergide eestvõttel ehitatud väike kivikirik puidust haritorniga. Kalmistul esimese eesti soost mõisniku Mats Erdeli hauakabel.'
EELK Valga Jaani kirik
  
Ehitusaeg: 1816
Barokilt varaklassitsismile üleminekuaja valgusküllane ovaalse põhiplaaniga saalkirik (arhitekt Christian Haberland) Valga linnasüdames. Interjööris domineerib kõrge varaklassitsistlik altarisein maalidega. Haruldane on Friedrich Ladegasti orel (1867).
EELK Karula kirik
  
| 
