Eesti poliitiline ülevaade
1918. aastal kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. 1920. aastal vastu võetud põhiseadus oli tolle aja kohta üks demokraatlikumaid: selle alusel määrati riiki valitsema Riigikogu poolt ametisse seatud riigivanem, kes täitis valitsusjuhi ja riigi esindamise alal ka riigipea ülesandeid. 1991. aastal taastati Eesti Vabariik järjepidevuse ja 1938. aasta põhiseaduse alusel.
Tänapäeva Eesti riigikorraldus järgib võimude lahususe printsiipi. Eesti kodanikud valivad iga nelja aasta tagant 101-liikmelise parlamendi (Riigikogu). Parlament valib viieaastaseks perioodiks presidendi, kes võib ametis olla maksimaalselt kaks ametiaega. Lisaks erinevatele esindus- ja võimude lahusust tagavatele järelvalvefunktsioonidele on president ka riigikaitse kõrgeim juht. Erakonnad peavad parlamenti pääsemiseks ületama 5% valimiskünnise, reeglina teeb president ettepaneku valitsuse moodustamiseks valimistel enim hääli saanud partei liidrile. Viimased aastad on näidanud parteipoliitikal põhineva esindusmudeli kinnistumist: kui taasiseseisvumisele järgnenud aastatel oli parteide arv mitmekümne ringis (meenutagem, et Eestis on siiski vaid 1,3 miljonit elanikku!), siis nüüdseks ilmestab poliitilist maastikku 6–7 suhteliselt selgepiiriliselt väljajoonistunud parteid.
Samas suunas on arenenud ka kohalike omavalitsuste valimised. Kui parlamendivalimistel saavad osaleda ainult Eesti kodanikud, siis kohaliku omavalitsuse valimistel võivad osaleda kõik alaliselt Eestis elavad valimisealised (vähemalt 18 aasta vanused) inimesed. Eestis ei ole riigikirikut, usuvabaduse tagab põhiseadus.
Materjal töölehe täitmiseks: et/wikipedia.org/wiki/Eesti
Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on ja sõltumatu ........................................... vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on ..................................................................... Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu ............................... valimisega.
Eesti riigikord on: ..............................................................................................................
Valitsuse moodustamisel on määrav ............................................................... parlamendis. Parlament on ........................kojaline. Presidendi valib .................. iga ......... aasta tagant. Valitsuse moodustab .............................., kelle nimetab president. Valitsuses on .... liiget. Valitsuse määrab ametisse ................................. pärast parlamendi heakskiitu.
Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament ......................................................, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valib ............................................... neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on .................................. , mis koosneb ......................... kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab .................................. presidendi ettepanekul.
Täidesaatvat võimu teostab Eesti Vabariigi ........................... riigiasutuste abil:
Riigiasutused on:
1) ..............................................................
2) .............................................................
3) ............................................................
4) ............................................................
Eesti vabariigi peaminister on ..................................................................................................
Täida tabel
|
Jrk. |
Ministeerium |
Minister |
|
1 |
|
|
|
2 |
|
|
|
3 |
|
|
|
4 |
|
|
|
5 |
|
|
|
6 |
|
|
|
7 |
|
|
|
8 |
|
|
|
9 |
|
|
|
10 |
|
|
|
11 |
|
|
Eesti Vabariigi ministeeriumid on Eesti Vabariigi Valitsuse .................................................. väljatöötamist toetavateks ning ....................................................................... institutsioonideks
Eesti Vabariigi Valitsus ehk Vabariigi Valitsus teostab ......................................................... Eesti Vabariigi ...............................................................................................ja seaduste alusel.
Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu ................................. või .................................. kaudu.
Vabariigi Valitsuse liikmed on alates 2002. aastast:
1)...............................................................................................minister
2)...............................................................................................minister
3)...............................................................................................minister
4)...............................................................................................minister
5)...............................................................................................minister
6)...............................................................................................minister
7)...............................................................................................minister
8)...............................................................................................minister
9)...............................................................................................minister
10)............................................................................................. minister
11)..............................................................................................minister
12)..............................................................................................minister
13)..............................................................................................minister
Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule ............................................. võim. Praegu kehtiv Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel ................................................................aastal.
http://www.president.ee/et/vabariik/p6hiseadus.php
Loe:
valimistest: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_valimised
valitsusest: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_valitsus
põhiseadusest: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_valitsus
presidentidest: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti#Presidendid
peaministritest: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti#Peaministrid
Stenbocki maja
2004. aastast saab Eestist NATO ja Euroopa Liidu liikmesriik.
| 
