Muuseumid
Eesti muuseumid on jaotatud: keskmuuseumid, linnamuuseumid ja maakonnamuuseumid.
Eestis on 12 keskmuuseumi: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstimuseum, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Meremuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Spordimuuseum, Eesti Tervishoiumuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Kumu Kunstimuuseum, Laidoneri Muuseum/ Eesti Riiklik Sõjamuuseum.
Eestis on neli linnamuuseumi: Tartu Linnamuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Narva Muuseum, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum.
Eestis on 13 maakonnamuuseumi: Harjumaa Muuseum, Hiiumaa Muuseum, Iisaku Muuseum, Järvamaa Muuseum, Mahtra Talurahavamuuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Pärnu Muuseum, Põlva Talurahvamuuseum, Saaremaa Muuseum, Tartumaa Muuseum, Valga Muuseum, Viljandi Muuseum, Võrumaa Muuseum.
Lõuna-Eestis on üks keskmuuseum - Eesti Rahva Muuseum.
Eesti Rahva Muuseum Tartu Kuperjanovi 9
Loe: http://www.erm.ee/
 
Eesti Rahva Muuseumi (ERM) algusaegadel peeti esmatähtsaks vana kaduva talurahvakultuuri talletamist. Tänapäeval on ERM-i põhiülesanne kujundada tervikvaade Eesti kultuurile, samuti kaasa aidata Eesti identiteedi säilimisele. ERM tegeleb eelkõige eesti rahva ja teiste soome-ugri rahvaste, samuti Eestis elavate rahvusgruppide kultuuri kajastava ainese kogumise, säilitamise, uurimise ning tutvustamisega. ERM on Eesti tähtsaim etnoloogiakeskus ja on olnud pikka aega üks eesti rahva sümboleid.
LÕUNA-EESTI TEMAATILISED MUUSEUMID
http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_theme
1) AJALOOMÄLESTISED
Barcaly de Tolly mausoleum
  
Mauseleum Jõgevestes Sarkofaagid, vasemal
Michael Andreas Barclay de Tolly (1761-1818) oli vene armeejuhataja 1812.aasta sõjas. Jõgevestega oli Barclay de Tolly nimi seotud alates tema abiellumisest 1791.a Helene Auguste Eleanore von Smitteniga, kes oli pärit Jõgevestest. Oma naise kaudu sai väejuht Jõgeveste mõisa omanikuks.
1823.aastal laskis Barclay de Tolly lesk 1,5 km kaugusele Jõgevestest püstitada oma mehele mausoleumi, mis on püsinud tänaseni. Klassitsistlikus stiilis hoone autor on Apollon Shtshedrin. Hauamonumendi autoriks on Vassili Demut-Malinovski. Mausoleumi keldris asuvad vürst ja vürstinna Barclay de Tolly sarkofaagid
 
Micael Andreas Barclay de Tolly Barclay de Tolly monument Tartus
2) AJALOO- JA ETNOLOOGIAMUUSEUMID
KGB kongid - asuvad Tartu linnas riia mäel "hallis majas".
KGB Kongide muuseum asub Riia mäel "hallis majas", kus 1940.-50-ndatel aastatel asus NKVD/KGB Lõuna-Eesti Keskus. Külastajatele on avatud hoone keldriosa, kus asusid arreteeritute kambrid. Osad kongidest, kartserid ja keldri koridoriosa on taastatud nende endisaegsel kujul. Teisi endisi vangikambreid täidab ekspositsioon, mis annab ülevaate Eesti sõjajärgsest vabadusvõitlusest ning kommunistliku rezhiimi kuritegudest. Muu hulgas saab väljapanekus näha Siberi vangilaagritest kaasa toodud fotosid ja esemeid, samuti materjale metsavendluse ja salajaste vastupanuorganisatsioonide ajaloost.
3) ISIKUMUUSEUMID
Ahja valla Tuglase muuseum
2. märtsil 1886. aastal sündis Friedebert Tuglas Tartumaal Võnnu kihelkonnas Ahja mõisas puusepa Jüri Mihkelsoni peres. Ahjal möödusid poisikese esimesed eluaastad. Kõige rohkem on Tuglas oma lapsepõlvemälestusi jäädvustanud raamatus Väike Illimar ja tänu sellele tuntakse Ahjat väikese Illimari maana.
Muuseum taasavas oma uksed külastajatele 2.märtsil 2005. aastal raamatukogu teisel korrusel. Kujundatud ruumiline ekspositsioon on sissejuhatuseks väikese Illimari paikade külastajatele ja Ahja mõisa elu-oluga tutvujatele.
2005.aastal sai alguse muuseumi hoovis kivisõle ehitamine. See on koht, kuhu oma käega kivi asetades ei jäta sind maha õnn ja armastus.
Muuseum pakub muuseumitunde õpilastele; muuseumis ja muuseumiaias on võimalik pidada koosviibimisi.
Heliloojate Kappide muuseum
Viljandi maakond, Suure-Jaani
Eesti professionaalse muusika rajajate perekond Kappide muuseum loodi 1973. aastal majas, mille oli 1926–1929 ehitanud Hans Kapp ja mis 1938. aastal oli saanud koduks Villem Kapile. Muuseum koosneb saalist, söögitoast, magamistoast ja näituseruumist ning tutvustab nelja muusiku – Joosep, Hans, Artur ja Villem Kapi – elu ning loomingut.
Johann Köleri kodukoht-muuseum
Viljandi maakond, Soomaa RP
 J.Köler 
Selles Lubjassaare talus on sündinud esimene eesti soost maalikunstnik ja -professor Johann Köler. Muuseum kogub Köleriga seonduvat materjali, taastamisel on 19. sajandi teisest poolest pärinev taluhoonestik. Vaatamist väärivad sajandivanused taluhooned ja -tööriistad ning sõnas ja pildis Kölerit tutvustav ekspositsioon. Talu juuurde kuuluvad ka lõkke- ja telkimisplatsid koos kiikedega, siit viib matkarada Soomaa rahvusparki.
Johann Köleri sünnist möödus 8. märtsil 175 aastat. Jõuda 19. sajandil eesti talupoja perest suure tsaaririigi pealinnas kunstnikuks-akadeemikuks ja professoriks ning kõrgseltskonna portretistiks, oli oma aja kohta tõeline suursaavutus kui mitte ime. Ime, mis tugines kunstniku meelkindlusel ja andel. Inimlik suurus kogu kunstnikuedu juures oli, et Köler ei unustanud oma päritolu, mis enamusele edasijõudnud eestlastele omane oli, vaid jäi alati eesti patrioodiks ja talupoegade eestseisjaks Peterburis.
Karl Ernst von Baeri muuseum
Mitmekülgne loodusteadlane Karl Ernst von Baer (1792–1876) on maailmas tuntud imetaja munaraku avastajana ning võrdleva embrüoloogia ja geokrüoloogia rajajana. Baeri nime kannavad embrüoloogias loote arengu seadused ning loodusgeograafias jõgede kallaste uhtumise seadus. Baer sündis Järvamaal Piibel ja õppis 1810–1814 Tartu ülikoolis arstiteadust. Pärast kauaaegset töötamist Königsbergis ja Peterburis kolis Baer Tartusse. See tõstis Tartu ülikooli kui teaduskeskuse mainet. Muuseum paiknebki Baeri viimases elukohas (1867–1876), mis on oma stiililt Tartus puitklassitsismi parimaid näiteid.
Liivi muuseum Tartu maakond, Alatskivi vald, Rupsi küla
Oja talus saab muuseumikülastaja ettekujutuse eestlase elust 19. sajandi lōpus – 20. sajandi alguses. Näitusemajas eksponeeritakse fotosid ja raamatuid, mis tutvustavad kirjanike Juhan ja Jakob Liivi ning helilooja Eduard Tubina elu ja loomingut ning nendele kuulunud esemeid.
Püsinäituse teemad:
- Juhan Liivi elu ja looming.
- Jakob Liivi elu ja looming.
- Liivid Eesti kultuuriloos.
- Etluskonkursside võitjad läbi aegade.
- Luuleauhinna laureaadid.
- Kunstnik Ülle Paap.
- E.Tubina elu ja looming.
Väliekspositsioon – Juhan ja Jakob Liivi kodukoht (rehielamu, ait, suitsusaun)
Mul puudub nii palju, palju,
mis, ei tea ma ütelda:
kas mehisust, välist viisi,
ei mõista mind teised, ma teisi -
ei seda tea ma.
Ühest aga pole mul puudu,
oh seda on palju ju!
Oh, seda on palju, liig palju
mu armastus on mu kalju,
mu kallis isamaa! ...
/Rändaja-Isamaale (1906)/
Mart Saare majamuuseum Hüpassare talu, Soomaa RP
Mart Saare Majamuuseum asub Soomaa rahvuspargi serval. Helilooja Mart Saare esivanemad asusid siia sooservale elama juba 19. sajandi esimesel veerandil. 1830. aastate paiku anti neile perekonnanimeks Saar.
Metsavahi pojana sündinud helilooja veetis siin oma lapsepõlve. 1932. aastal asus ta alaliselt isatallu elama. Aastad 1932–1943 olid Mart Saarel kõige viljakamad, sel ajal on sündinud ka tema loomingu paremik.
Oskar Lutsu majamuuseum, Tartu, Riia 38
Majamuuseum asub Oskar Lutsu viimases, hiljuti renoveeritud kodus Riia tn 38.
Kirjaniku 120. sünniaastapäevaks valminud uus püsiekspositsioon toob esile majaperemehe rohke kirjandusloomingu ja tema tegelaste kasvamise müüdilisteks kangelasteks, millele aitasid kaasa erinevad teatritõlgendused ja filmid. Lutsu jutud on kui müstiline põiming, kus kõik on üksteisega seotud, mistõttu püüdleb näitus ka kirjaniku loomingu teise, melanhoolsema näo avamisele, mis on samamoodi “ehtlutsulik” nähtus kui tema huumor ning toob esile Lutsu jutustuste hoolivuse ja headuse idee. Kirjaniku loomingu poeetilised võtted ja jõulised sümbolid on rakendatud näituse kujundusse, Lutsule iseloomulikult on ekspositsiooni põimitud palju isiklikku ja mälestuslikku.
4) KOOLIMUUSEUMID
Lõuna-Eestis on järgmised koolimuuseumid:
Antsla Gümnaasiumi Muuseum, Meremäe-Obinitsa Põhikooli Muuseum, Otepää Gümnaasiumi Muuseum, Parksepa Keskkooli Muuseum; Pikakannu Põhikooli Muuseum; Põltsamaa Aleksandrikooli Muuseum; Vastseliina Gümnaasiumi Muuseum, Viljandi Maagümnaasiumi Muuseum.
5) KUNSTIMUUSEUMID
Kondase keskus Viljandi linn, Pikk 8
Keskus, mis on pühendatud Eesti ühele tuntumale naivistile Paul Kondasele (1900-1985), asub 1895. aastal ehitatud Viljandi Jaani kiriku pastoraadi hoones ning Viljandi lossimägede vahetus läheduses. Püsiekspositsioonis eksponeeritakse naivistide Paul Kondase (teosed kuuluvad Viljandi muuseumile), Hugo Sturmi (1891-1979) ja Linda Lepiku (1904-1988) maale ning Joann Sõstra (1913-1992) puuskulptuure. Püsiekspositsioonile on lisaks kaks väiksemat esimese korruse ruumi ja ärklikorrus, kus korraldatakse nii professionaalse kaasaegse kunsti kui kaasaegse rahvakunsti näitusi. Keskuses tegeletakse naivismi uurimisega ja korraldatakse lühiajalisi kunstikoolitusi. Kõrvalmajas asub vaibakunstnik Anu Raua Kääriku galerii.
Tartu Kunstimuuseum Raekoja plats 18
Tartu Kunstimuuseumi (TKM) kogudele pandi alus 20. sajandi kolmanda kümnendi lõpul ja tänaseks koosneb see üks Eesti parimaid kollektsioone mitme aastasaja jooksul loodud, valdavalt eesti, aga ka vene ning Lääne-Euroopa autorite maalidest ja graafika-, skulptuuri- ning multimeediateoseist.
Kuigi lõviosa kuulub maalikunstile, on esindatud ka skulptuur ja graafika. Ekspositsioon algab baltisaksa kunstnike romantiseerivas laadis maalide ja vaategraafikaga omaaegsest Tartust ja jõuab kaasaega Kursi koolkonna ja TÜ maaliosakonna lõpetanute loomingu tutvustamise kaudu ülakorrusel.
Tartu Ülikooli Kunstimuuseum Ülikooli 18
 
Tartu Ülikooli Kunstimuuseum on Eesti vanim muuseum, seal saab näha antiikaja münte ja keraamikat ning Kreeka skulptuuri parimaid teoseid originaalsuuruses kipsjäljenditena. Muuseumi säravate värvidega Pompeji stiilis maalitud näitusesaalid on 19. sajandi keskpaiga ruumikujunduse haruldane näidis.
Muuseumi vahendusel saab külastada ka Eesti klassitsistliku arhitektuuri pärliks peetavat Tartu Ülikooli aulat ja peahoone pööningul paiknevat kartserit.
6) LASTEMUUSEUMID
Tartu Mänguasjamuuseum Lutsu 8
Tartu vanalinna südames, vanaaegses puuhoones asuv mänguasjamuuseum viib täiskasvanud tagasi lapsepõlve helgetesse päevadesse ning pakub lastele palju põnevat vaatamist ja tegutsemist.
Püsiekspositsioonis on väljas mänguasjad, millega lapsed on siinmail läbi aegade mänginud, lisaks eksponeeritakse kunstnikunukke, maailma rahvaste suveniirnukke ja soome-ugri traditsioonilisi mänguasju. Avatud on mängu- ja meisterdamistuba ning tegelusvõimalusi pakuvad ka ekspositsiooniruumid. Muuseumis korraldatakse vahetatavaid näitusi ja lasteüritusi.
Muuseumi õuel avatud filmi- ja teatrinukkude majas eksponeeritakse viimase poolesaja aasta jooksul Eestis valminud nukufilmide nukke, joonisfilmide kavandeid ning teatrinukke nii Eestist kui mujalt maailmast.
7) LOODUSMUUSEUMID
Tartu Ülikooli Botaanikaaed Lai 38/40
Tartu Ülikooli botaanikaaed on Ida-Euroopas üks vanimaid. Säilinud on osa keskaegset linnamüüri; bastioni nõlvale on kujundatud mägitaimede aed, vallikraavi saarega tiik. Botaanikaaeda ümbritseb 19. sajandil ehitatud kivimüür, taimesüstemaatika osakonna peenrad paiknevad samas kohas 1870. aastatest.
Botaanikaaed näitab, kuivõrd mitmekesine on taimeriik maailma erinevates piirkondades. Lisaks parasvöötme puudele, põõsastele ja sõnajalgadele kasvatatakse kasvuhoonetes troopilisi ja subtroopilisi palme jt eksootilisi taimi. Hea võimalus on teha tutvust lihasööjate ehk putuktoiduliste taimedega.
  
Tartu Ülikooli Geoloogiamuuseum Vanemuise 46
Tartu Ülikooli Geoloogiamuuseum on ainus spetsialiseeritud geoloogiamuuseum Eesti Vabariigis, millel on olemas õppeotstarbeline ja üldhariv püsiekspositsioon ning õppeklass.
Muuseumi kogud on kujunenud kahe sajandi vältel, sisaldades üle 80 000 säiliku tervest maailmast. Materjal pärineb maailma erinevatest piirkondadest ja kogu tervikuna on vaieldamatult kõige mitmekesisem Eestis. Ekspositsioonis võib näha mineraale ja kivimeid, erineva koostisega meteoriite, maavarasid ja kõikide ajastute kivistisi. Muuseumi õppeklassis saab vahetult tundma õppida kivistisi, mineraale, kivimeid ja maavarasid, omandada geoloogiateadmisi ja arusaamu ning loodusteaduslikku mõtteviisi.
Geoloogiamuuseumi funktsioonideks on kogude säilitamine ja eksponeerimine, nõuetekohaste ja materjali hävimist välistavate säilitustingimuste tagamine ning geoloogilise materjali süstemaatiline kogumine, arvelevõtmine ja määramine.
Õppematerjalid sisaldavad loenguid:
• Eesti geoloogiline ehitus
• Elu areng Maal
• Kivimid ja mineraalid
• Eesti maavarad
• Eesti mullad
• mineraalide, kivististe ja maavarade määrajad
Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseum Vanemuise 46
Vaata pilte: http://www.ut.ee/natmuseum/zm/pildid.html
8) PAIGAMUUSEUMID
Heimtali muuseum Viljandi maakond,
Muuseum asub endises vallakooli hoones, mis on kaunis maakiviehitis aastast 1864. Muuseumikogud sisaldavad kohaliku koolieluga seotud materjale, dokumente, andmeid siitkandi kultuuritegelaste kohta ning lähiümbrusest pärit tööriistu. Eriti rikkalik on rahvusliku tekstiili kogu ja rahvakunsti-, kodukultuuri- ja kunstiaineline raamatukogu. Muuseum on õpi- ja nõusaamispaigaks õpilastele, üliõpilastele ja käsitööhuvilistele. Eramuuseumi haldaja on tuntud tekstiilikunstnik Anu Raud.
Helme koduloomuuseum Helme vald, Kirikuküla
Muuseum tegutseb nende väärtuste nimel, mis kestavad kauem ühest inimelust.
1975.a. alates on Helme Koduloomuuseumi rajajad seltsitegevusena ümbruskonna elanikelt vanavara kogunud. 1979. a. saadi seltsi kasutusse endine Helme kiriku pastoraat ning see kohandati ümber muuseumile kõlbulikuks. Rahvaalgatus on siiani jäänud muuseumi elushoiul ja arengul oluliseks mõjuteguriks. Tänasel hetkel on Helme Koduloomuuseum nelja omavalitsuse ülalpidamisel, säilitades kihelkondlikku järjepidevust kultuuriloolise pärimuse hoidmisel.
Muuseumi pargis on võimalik telkida, lõkkeplatsi ääres pikniku pidada ning korraldada kokkutulekuid.
Jürissaare talumuuseum Jõgeva maakond, Torma vald, Võtikvere küla
Muuseumis näeb 20. sajandi alguse talumaja, mis on sisustatud vanaaegse mööbliga. Ruume elustavad inimesesuurused nukud. Ühes toas vanaema ketrab, vanaisa mängib kannelt ning lapselaps veerib aabitsat. Teises ruumis ajab sulane käsikivi ringi, perepoeg vestab tünnivitsa ja minia koob kangast. Elutoas on vanaaegseid raamatuid, ajalehti, rahasid jm. Seinu kaunistavad loomade-lindude topised ja maalid.
Kolkja Vanaususliste Muuseum
Vene vanausulised on jäänud truuks oma usule, mis vankumatuna püsib 10. sajandist alates. Tänaseks on Eestis 11 vanausuliste kogudust ning ligikaudu 15 000 venelaste põlisele usule kindlaks jäänud inimest kogu Eestis.
Vene vanausuliste muuseumis, mis avati 1988. aastal Kolkja Põhikooli ruumides, on sisustatud tüüpiline vanausuliste elutuba voodite, laua, kummuti ja peegliga. Oluline koht on jumala jaoks. Eksponeeritud on vanausuliste riideid, vana-slaavi raamtuid, meeste ja naiste kaelaristid, tööriistad ning esivanemate fotod.
Memme-taadi tuba Karksi-Nuia Rahumäe 2
Muuseum on asutatud klubi "Hõbeniit" algatusel tutvustamaks noorematele pōlvkondadele endisaegset eluolu. Ekspositsioon vahetub vastavalt kalendritähtpäevadele. Omavalmistatud rahvarõivais memmed-taadid panevad käsitööriistad tööle ning näitavad mitmesuguseid töövõtteid villa kraasimisest kangakudumiseni. Tutvustatakse ka vanu tantse.
Mõisaküla Muuseum Viljandi maakond, Mõisaküla, Sihveri 2
Muuseumi püsinäitus tutvustab Mõisaküla ajalugu alates asula tekkimisest, linna haridus- ja kultuurielu ning sporditegevust. Et Mõisaküla tekkimine ning areng on väga tihedalt seotud raudteega, siis on ka suur osa eksponaate raudteeteemalised, nagu näiteks pronksist raudteeveeremi- ja tehasesildid ning auruveduri, reisivagunite, lokomobiili ja rulliku nn kontsiku maketid. Muuseumi väärtuslikemaid eksponaate on kahtlemata Mõisakülast sirgunud olümpialase, raskekaalu tõstja Arnold Luhaääre olümpiamedalid.
Muuseumi juures tegutseb laste muuseumiring.
Mulgi Küla Muuseum Viljandi maakond, Halliste vald
Muuseum kajastab Uue-Kariste valla Mulgi küla ajalugu. Kogutud on etnograafilisi esemeid ja Kosksilla kooli ajalooga seotud materjale. Ekspositsioon on tänasel päeval kahes ruumis – koolimajas on püsinäitus “Köök” ja vanas aidas on väljapanek põllutööriistadest. Üritused ja näitused toimuvad Kosksilla kooli algatusel.
Mustvee Vanausuliste Muuseum Mustvee linn Narva mnt 22
Peipsi järve läänekaldal on paiku, mis on olnud juba rohkem kui 300 aastat vene vanausuliste päriskoduks. Vanausulised tekkisid pärast patriarh Nikoni poolt Venemaal läbiviidud kirikureformi (1653–1656). Kirik jagunes uueusulisteks ehk nikonlasteks ja vanausulisteks. Tagakiusamise tõttu põgenesid vanausulised Venemaalt naaberriikidesse. 17. sajandi lõpus asus vanausulisi elama Peipsi läänekaldale. Muuseum annab ülevaate vanausuliste varasemast ja tänasest kultuurist, pakkudes võimalust õppida tundma kaldaelanike ajalugu ja näha nende igapäevael
Nõo Muuseum Tartu maakond, Voika, Nõo vallamaja
Muuseum tegeleb Nõo kihelkonna ja valla mineviku ja kultuurilooga. Muuseum annab ülevaate kihelkonna vanemast ajaloost, kirikutest-kalmistutest, mõisatest, Nõo aladel tegutsenud koolidest ning külaelust läbi aegade. Muuseum on välja andnud kolm osa sarjast “Lehekülgi Nõo ajaloost”.
Näitusesaalis saab näha vahetuvaid kunsti- ja fotonäitusi.
Nurga Koduloomuuseum Jõgeva maakond, Kassinurme küla
Kassinurme külas Nurga talus asuv väike muuseum on koostatud külaelanike annetatud esemetest ja fotodest. Tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi ning korraldatakse rahvapäraseid mänge. Muuseum on meelepärane kooskäimiskoht eelkõige külarahvale endile.
Õisu Mõisa Sepikoda
Olustvere Muuseum Viljandi maakond, Olustvere mõis
Olustvere Muuseumil on 4 püsiekspositsiooni. Muuseum tutvustab asula ajalugu muinasajast kuni tänapäevani. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ajalugu kajastav väljapanek asub koolimajas. Olustvere lossis paikneb linnu-, looma- ja kalakaavikute kollektsioon, mille on valmistanud kooli vilistlane Ilmar Tilk. Kogu sisaldab umbes 170 topist ja 500 liiki putukaid. Lossis asuvad ka puuhobuste ja antiikmööbli kollektsioon.
Paduvere Talumuusuem Jõgeva vald, Paduvere küla
Talumuuseum hõlmab vana rehielamu, suitsusauna, aida, muuseumimaja, toidutare ja laululava. Hooned on kohale toodud ümberkaudsetest küladest. Uus laululava valmis 2002. aastal. Muuseumis on eksponaate alates 18. sajandist ning need kajastavad eestlaste endisaegset eluolu. Looduslikult kaunis kohas asuv muuseum on suvel hinnatud rahvapidude pidamise ja näitemängude ettekandmise paik.
Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum Jõgeva maakond Palamuse
  klassituba
Muuseum asub Palamusel Oskar Lutsu “Kevadest” tuntud kihelkonnakooli majas. Oskar Luts (1887--1953) õppis selles koolimajas aasta1895–1899. Köstri saali eksponaadid räägivad O. Lutsu lapsepõlve- ja kooliaastaist ning tema tuntuimast teosest "Kevade". Söögitoas saab ülevaate Palamuse kihelkonna ajaloost, kultuurielust ja usuõpetuse andmisest, köögis võib tutvuda vanema kooliajalooga. Eksponeeritud on ka klassituba, poiste magamistuba, sahver ja koolmeistri tuba. Muuseumi õuel on köstri õunaait, tõllakuur ja tall.  Poiste magamistuba
Põltsamaa Muuseum Põltsamaa Lossi 1b
Põltsamaa Muuseum asub iidse ordulinnuse müüride vahel. Tutvustame Põltsamaa linnuse, linna ja kihelkonna kuulsusrikast minevikku. Siin oli Liivi sõja ajal Liivimaa kuninga residents ning 18. sajandil hurmav rokokooloss. Põltsamaa oli õitsev kultuuri- ja tööstuskeskus. Siin nägi trükivalgust esimene eestikeelne ajakiri “Lühhike öppetus”, mille väljaandmises osales Eesti kodu-uurimise algatajaid A. W. Hupel. Väikses ja hubases muuseumis saab külastaja ise harmooniumi mängida ja kaltsuvaipa kududa.
Muuseumis asub ka turismiinfopunkt.
Ruusmäe Koduloomuuseum Võru maakonnas Rogosi mõisa härrastemajas.
Seto Muuseumitarõ Võru maakond Obinitsa
Seto Muuseumitarõs on võimalus tutvuda Obinitsa kandi (Mokornulga) setu pere eluoluga aasta1920–1940. Tuba-muuseumi sisustus on kokku pandud ümbruskonna küladest kogutud esemetest. Püsiekspositsioon on kujundatud elutoana (tarõna). Tarõ oli mõtteliselt jagatud neljaks nurgaks: söögi- ja töönurk, ahjunurk, magamisnurk ning ikooninurk. Ainulaadne on muuseumis setu naiste käsitöö kogu: peened värvilised pühaserätid, ilukäterätid, rahvariided (hamõd, päälinikud, räbikud).
Sõmerpalu Vallamuuseum Asub Sõmerpalu Põhikoolis
Tabivere Vallamuuseum Jõgeva maakond Tabivere
Tabivere Vallamuuseum asub Tabivere alevikus 1858. aastal hobupostijaamaks ehitatud hoones. Muuseumi ülesanne on jäädvustada, säilitada ja tutvustada piirkonna ajalugu. Väljapanek peaks huvi pakkuma ka kaugemalt tulnud inimestele, una kajastatud on Eesti Vabariigi sünd, Vabadussõda, II maailmasõda, tuletõrje, kooli ja spordi ajalugu ning okupatsiooniaegne kolhoosielu.
Tartu Linnamuuseum Tartu Narva mnt 23
Tartu Linnamuuseum on Tartu linna ajaloo uurimise keskus, mille eesmärgiks on linnaajaloo esemelise kollektsiooni hoidmine ja täiendamine ning selle interpreteerimine näituste, eksursioonide, konverentside ja trükiste vormis.
Baltimaade vanima linna ajalugu tutvustatakse praegu näitusega “Dorpat.Jurjev.Tartu“, mida saab vaadata Narva mnt 23.
Linnamuuseumi varaklassitsistlikus saalis toimub tihti kontserte; populaarsed on muuseumiõhkkonnas toimuvad laste- ja õpilasüritused.
Tartumaa Muuseum Elva Pikk 2
Kuni 1991. aastani kandis muuseum nime Elva Rajoonidevaheline Koduloomuuseum ning tema tegevuspiirkond oli Vana-Tartumaa. Seetōttu on muuseumi kogudes hulgaliselt hinnalisi säilikuid ka Valga-, Pōlva- ja Jōgevamaalt. Praegu tegeleb muuseum Tartumaa ajaloo uurimisega ning sellealase materjali kogumise ja säilitamisega. Muuseumi huvitavaimad kogud on arheoloogia- ja mündikogu.
Urvaste Vallamuuseum Asub Uue-Antsla külas rahvamaja
Valga Muuseum Valga Vabaduse 8
Valga Muuseumi püsiekspositsioon Valga linna ja maakonna ajaloost ootab eriti lastest ja noortest huvilisi. Vahakujudega olupildid 13. sajandi elust kuni raudtee rajamise ja 1949. aasta märtsiküüditamiseni annavad olnust emotsionaalse ülevaate. Külastaja pole siin passiivne vaatleja, vaid saab ka ise tegutseda: loodusesaalis pugeda koopasse, et tutvust teha öösel erksate lindude ja väikeloomadega, arheoloogiasaalis ronida linnusele ja seista silmitsi rüütliga jne. Muuseumi esimesel korrusel asub kunstigalerii.
Muuseumimaja, endine “Säde” seltsimaja, on valminud 1911. aastal Lõuna-Eesti kauneima juugendstiilis hoonena.
Varnja Elav Ajaloomuuseum Tartu maakond Varnja küla
Varnja Elav Ajaloomuuseum on püsinäitus, mis tutvustab vanausuliste elulaadi 19. sajandi lōpul – 20. sajandi algupoolel. Muuseumis uuritakse kolme Peipsi-äärse küla elu; neist Varnjas elas kōige enam eestlasi. Vanausuliste omapärane kultuur on Eesti ajaloo lahutamatu osa ning praegu on viimane aeg selle kultuurikillu säilitamiseks
Vastseliina Koduloomuuseum Võru maakond Vastseliina Võidu 29
Vastseliina Koduloomuuseumi väljapanek hõlmab talu põllutöö- ja majapidamisriistu; külastaja saab ka ülevaate, kuidas linast ja villast valmisid kangad. Tutvustatakse Vastseliina kooli ajalugu aastast 1737 kuni nüüdisajani. Eksponeeritud on vanade muusikariistade kogu. Huvitavad on ooperisolist Elsa Maasiku kodust pärit tarbeesemed ja fotod. Muuseumi kaudu on võimalik külastada laulja sünnikodu ja Vastseliina linnuse varemeid
Viljandi Muuseum Viljandi Kindral Laidoneri Plats 10
Viljandi Muuseumi näitusemaja asub Kindral Laidoneri platsi serval 18. sajandi apteegihoones. Kohamuuseumina tegeleb muuseum eelkõige Viljandi linna ja maakonna ajaloo, kultuuri, eluolu ja looduse uurimisega ning neid valdkondi kajastava materjali kogumise, säilitamise ja eksponeerimisega. Näitusemaja kahel korrusel leiab huvitavaid eksponaate, nagu ordulossi makett, muistse sõdalase rekonstruktsioon, täismõõdus rehetoa makett, harrastuskalapüügiriistaga püütud suurima haugi topis, kunstnik Juhan Muksi kujundatud, nõukogudeaegset põlluharimist kujutavad dioraamid ja Teise maailmasõja lahinguvälja lavastus.
Võrumaa Muuseum Võru linn Katariina allee 11
Huvitav materjalirohke püsinäitus annab põhjaliku ülevaate Võrumaa ajaloost kiviajast tänapäevani. Interjööridena on kujundatud arheoloogiliste leidude ja etnograafiliste esemete väljapanek, seto tare, rätsepa ja kingsepa töötuba, orelimeistrite Kriisade nurk, mõisatuba ning metsavenna punker. Muuseumi näitusesaalides korraldatakse fondinäitusi, kunsti-, käsitöö-, foto- ja raamatunäitusi.
9) PÕLLUMAJANDUSMUSEUMID
Heino Prosti Põllutöömasinate Muuseum Variku talu Vissi küla Nõo vald Tartu maakond
Muuseumis on eksponeeritud rehepeksumasinad, traktorid, majapidamismootorid ja teised põllumajandusriistad, mis leidsid kasutamist taludes, kolhoosides ja sovhoosides. Kokku on väljas ligi 300 eksponaati.
Hellenurme Vesiveski Muuseum Palupera küla Hellenurme vald
Hellenurme vesiveski Elva jõel Valgamaal on ehitatud 1880 ja kuulub Hellenurme mõisakompleksi, mille omanikuks oli akadeemik Alexander Theodor von Middendorff´i perekond. 1919. aasta Maaseadusega natsionaliseeriti veskikompleks (sh saeveski), 1932. aastal ostis veski Eesti Vabariigilt Karl Rudolf Veski ning tegi lihtjahuveskist püüli- ja jahuveski. 18. oktoobril 1940 natsionaliseeriti veskikompleks. Praegu peab veskit K. R. Veski lapselapselaps.
Veski T-kujulise põhiplaaniga mastaapne raudkivist, punastest tellistest ja puidust hoone on kahe ja kolme, veskiosas nelja ja poole korruseline. Tänaseks päevaks on osaliselt taastatud laastkatus.
Veskikompleks on muinsuskaitsealune arhitektuurimälestis ning toimib töötava muuseumina – huvilistele näidatakse veski tööd alates vesiväravate avamisest ja terade puhastamisest kuni manna, jahu, tangude valmimiseni. Veskihoone kõrvaltiivas on sisustatud muuseum erinevatest ajastutest pärinevate mälestistega ja veskikompleksis on taastatud väike hüdrojaam.
10) SÕJANDUSMUUSEUMID
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Muuseum Tartu Riia 12
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Muuseumi tegevuse eesmärk on eelkõige õppeasutuses toimuva sõjandusliku õppe toetamine, aga ka Eesti sõjandushariduse ja ohvitserkonna ajaloo uurimine ja üldsusele vahendamine. Muuseum kogub, talletab ja eksponeerib eelkõige Eesti ohvitserkonna kujunemist ja väljaõpet kajastavat fotomaterjali, trükiseid ja käsikirju, mundreid, regaale ja relvastust läbi kogu 20. sajandi.
11) TEADUS- JA TEHNIKAMUUSEUMID
Tartu Lennundusmuuseum Tartu maakond Haaslava vald Lange küla Veskiorg
SA Tartu lennundusmuuseum on lennundust propageeriv huvikeskus. Siseekspositsioon: ligi 300 kõrgkvaliteedilist lennundusajaloo seisukohalt olulist lennukimudelit. Välisekspositsioon: hävitus-ründelennuk Su-22M4, ründelennuk Su-24, hävitajad Saab JA Viggen 37, Mirage IIIRS, MiG-23MLD ja MiG-21bis, treening-õppelennukid L-39, TS-11 „Iskra“ ja „Wilga“35, reisilennuk Tu-134A, helikopterid Mi-2 ja Mi-8. 
Teaduskeskus AHHAA Tartu Losii 40
Loe: www.ahhaa.ee
Tartu Ülikooli teaduskeskus AHHAA. tegutseb vanas tähetornis. Hoones on säilinud ajalooline õhkkond ja Struve-aegsed vaatlusriistad. Tähetornis saab praegu ettetellimisel külastada planetaariumi. AHHAA korraldab hariduslikke interaktiivseid koguperenäitusi, mis kutsuvad külastajat ise tegutsema ning maailma avastama. Tänapäevaste haridusnäituste tarvis jääb tähetornis pinda napiks ja seepärast toimuvad AHHAA iga-aastased suurüritused enamasti rendipindadel.
AHHAa, on:
interaktiivne, dünaamiline, väljakutsuv,
hariv ja meelelahutuslik,
hõlmab erinevaid huvigruppe ja võimeid.
12) TEEMAMUUSEUMID
Eesti Kirjandusmuuseum Tartu Vanemuise 42
Eesti Kirjandusmuuseum on riiklik teadus- ja arendusasutus, mis töötab ka kirjandusliku keskmuuseumina, korraldades kirjandusloolisi tähtpäevaüritusi ja näitusi. Kirjandusmuuseumis on kolm keskset rahvusteaduste arhiivi – Arhiivraamatukogu (asut 1909), Eesti Rahvaluule Arhiiv (asut 1927) ja Eesti Kultuurilooline Arhiiv (asut 1929) ning folkloristika ja etnomusikoloogia osakond. Kirjandusmuuseumi teadustöö on keskendunud rahvusteaduslike distsipliinide ja rahvuskultuuriliste allikmaterjalide uurimisele.
Muuseumile kuulub ka Gustav Wulff-Õie majamuuseum Nüplis.
Eesti Lipu Muuseum Otepää Kirikumõis
Eesti Pimedate Muuseum Tartu Ringtee1
Eesti esimene ja seni ainus invamuuseum. Muuseumi eesmärk on nägemisvaegurite ajaloo materjalide kogumine, säilitamine, teaduslik läbitöötamine ja eksponeerimine. Muuseum on pimedatele nende ajaloo talletajaks, nägijate ühiskonnale aga pimedate elu ja probleemide tutvustajaks. 1987. aastast alates korraldab Eesti Pimedate Muuseum iga-aastasi muuseumipäevi ja autobussimatku. Muuseumil on sidemed kaheksa Läänemere maa pimedate muuseumiga
Eesti Postimuuseum Tartu Rüütli 15
Postimuuseumi püsinäitus tutvustab Eesti posti ajalugu alates 1632. aastast ning annab ülevaate kirja tekkest ja arenguloost. Postimuuseumi külastaja saab teada, kuidas liiguvad kirjad ning mil viisil trükitakse meie postmarke. Külastaja võib proovida linnusule ja tindiga kirjutamist, ümbriku tembeldamist ja voltimist, lapsed võivad joonistada või värvida postkaarte.
Postimuuseumi arhiiv-raamatukogu asub Tartu Peapostkontori hoone (Vanemuise 7) IV korrusel.
Eesti Spordimuuseum Tartu Rüütli 1
Eesti Spordimuuseum on spordi, spordikultuuri ja spordiajaloo keskmuuseum Eestis. Ta on Põhja- ja Baltimaade suurimaid spordimuuseume. Muuseumi tegevuse eesmärk on Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialaste materjalide kogumine, säilitamine, läbitöötamine ja avalikkusele tutvustamine.
Tänane spordimuuseum tegutseb mitmekülgse kultuurikeskusena - interaktiivne püsinäitus "Hortus Athleticus" pakub eneseharimise ja meelelahutusvõimalusi kõige erinevamatele sihtgruppidele – mudilastest ja turistidest tõsiste spordihuvilisteni välja. Lisaks korraldab muuseum seminare, konverentse ja ka kunstinäitusi, avaldab trükiseid ning pakub erinevate üritustega kaasalöömisrõõmu lastele.
Heino Lubja Kaalumuuseum Tartu mnt. 42 Mustvee Jõgeva maakond
Mustvee peatänaval asub Eestis ainulaadne muuseum, mille rajas mees, kelle esivanemad on ülemöödunud sajandilgi samas paikkonnas elanud. Rohkem kui 30 aastat kaalumeistri ametit pidanud ja nüüd juba manala teele läinud Heino Lubja kollektsiooni kuulub üle 120 erineva kaalu, poolsada margapuud, samuti suur hulk metallist ja keraamilisi vihte ning muud kaaludega seotut. Puitelamu kahes toas on eksponeeritud kokku üle 1000 eksponaadi.
Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon Valga Pikk 16
Isamaalise kasvatuse püsiekspositsioon “Lõuna-Eesti ühistöö” kajastab hetki Eesti piirivalve, kaitseväe, Kaitseliidu, kaitsepolitsei ja politsei ajaloost ning nende tänapäeva. Eksponaadid pärinevad nimetatud riigikaitsestruktuuridelt ja inimestelt kogu Eestist. Võimalik on näha sõjaväetehnikat, käia tankis T-34/85, tutvuda sõjahelide taustal Eestimaal kasutatud relvastusega, vaadata vormirõivaid, mida eesti mees on kandnud erinevaajalooetappidel. Ekspositsioon uueneb pidevalt tänu üldrahvalikule kaasalöömisele. Etteteatamisel on gruppidel võimalik valida konkreetseid teemasid riigikaitse ajaloost
Kalevipoja Muuseum Jõgeva maakond Saare vald Saare Küla
Kalevipoja Muuseum paikneb rahvuseepose kangelase muistenditega seotud Vooremaal Kalevipoja künnivagude vahel koos muinasvärava ja -aiaga.
Muuseumis on 10 teematuba. Kolmes toas tutvustatakse Kalevipoja paiku, legende, tegevust, eepose erinevaid väljaandeid, teiste rahvuste eeposeid, Kalevipoega kujutavaid kunstiteoseid, suveniire, Kalevipoega põrgukütkeis (okupatsioonituba). Teistes tubades tutvustatakse Saare valla haridus- ja seltsielu, eri aegade õppevahendeid ja -tehnikat, naiste käsitööd läbi aegade ja nõukogude võimu vägivalda Saare valla elanike suhtes.
Orelimuuseum Võru Tartu 42
SA Eesti Orelikeskuse Orelimuuseum tutvustab nelja põlvkonna orelimeistrite Kriisade elu ja tegevust. Eksponeeritud on vanad näidised ja tööriistad.
Orelimeistrite Kriisade algkodu on Kokemäe külas Vihtla järve ääres, kus Matli ja Peeter Kriisal sündisid pojad JUHAN (1858-1942), JAKOB (1861-1949), TANNIL (1866-1940) - orelimeistrite esimene põlvkond. Firma "Orelimeistrid vennad Kriisad" alusepanijaks oli TANNIL, kelle eestvõttel jõuti ühiselt töötades kaugele. Kõik kuni 1940. aastani valmistatud orelid on valminud Tannila osavõtul ja juhendamisel. Tegeldi ka orelite korrastamise ning häälestamisega, lisaks igapäevased talutööd.  Mälestuskivi Kriisade kodutalus Kokemäel
Otepää Suusamuuseum Otepää Kirikumõis
Otepää Suusamuuseumil on kasutada neli tuba, kus on kajastatud Eesti suusaspordi ja Otepää kui talispordikeskuse ajalugu ning Eesti talispordi saavutused. Suuremat tähelepanu ja põhjalikumat tutvustamist on pälvinud meie sportlaste edu ning Eesti suusaspordi areng. Otepääga on tihedalt seotud sellised suusakuulsused nagu Pavel Alevtina ja Fjodor Koltšin, Andrus Veerpalu, Jaak Mae ning Kristiina ja Katrin Šmigun.
Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum Räpina Pargi 28 Sillapää loss
Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumis saab külastaja tutvuda näitusega Eesti vanimast senitöötavast paberivabrikust. Väljapanek tutvustab ka Räpina mõisakompleksi ja kihelkonda, linna ajalugu, aianduskooli ning aiandust. Võib näha vanu töö- ja tarberiistu, Elmar Luhatsi valmistatud rahvapille ning tutvuda kodu-uurijate töödega.
13) TÖÖSTUS- JA TRANSPORDIMUUSEUMID
Eesti Maanteemuuseum Põlva maakond Kanepi vald Varbuse
Eesti Maanteemuuseumi näol on tegemist ainulaadse ja ühe uuema muuseumiga Eestis, kus kogutakse, uuritakse ja vahendatakse üldsusele Eesti maanteede ajalugu kajastavat materjali. Muuseum avati 2005.aasta juunis ning ta asub ajaloolises Varbuse postijaamakompleksis. Arhitektuurimälestisena kaitse all olevasse kompleksi kuulub viis hoonet: postijaama peahoone, tall, tõllakuur, saun-pesuköök-sepikoda ning postipoiste-sadulseppade elamu.
2005.aasta juunis valminud püsiekspositsioon pealkirjaga "Tee ajalugu!" asub peahoones ja tallis. Püsinäitusel kutsume teid rändama erinevatele teedele muinasajast tänapäevani. Postitõllas reisides kuulete möödunud aegade reisilugusid.
Teehöövliga sõites saate proovida höövlijuhi ametit. Lisaks arvukatele
fotodele, piltidele ning huvitavatele tekstidele elavdavad näitust
erinevatest aegadest pärit kroonikalõigud ning elavad mälestused. Lisaks vanale postijaamakompleksile on muuseumi juures ka suur masinahall, kus on eksponeeritud 20. sajandist pärit tee-ehitus ja hooldusmasinad.
Muuseumi ümbritseb kaunis loodus ning vaid paarisaja meetri kaugusele jääb puutumatu Tilleorg koos viie kilomeetri pikkuse matkarajaga. Inimesed toob muuseumisse vana postitee, mis on säilitanud oma algse kitsa ja kurvilise teejoone.
Savikaupade Muuseum Jõgeva maakond Siimusti Keraamika tee 6
Savikaupade muuseum paikneb Siimusti savitööstuse vahetus läheduses. Savitööstus asutati Siimustisse juba 1886. aastal ning töötab siiani. Lisaks muuseumile on võimalik külastada ka savitööstust.
Savikaupade muuseumis on eksponeeritud ainulaadne savikaupade kogu. Suur tähtsus kohalikul, Siimusti keraamika ajalool - alustades kõige vanematest Siimustis toodetud esemetest kuni tänapäevase toodanguni. Lisaks on väljas ka suur kollektsioon 1920–30ndate aastate keraamikat, samuti nõukogude perioodil toodetud vormid. Eraldi tutvustatakse mitmesuguseid tehnoloogiaid erinevate savidega töötamisel
14) VABAÕHUMUUSEUMID
Mõniste Muuseum Võru maakond Mõniste vald Kuutsi
Mõniste Muuseum, Eesti vanim vabaõhumuuseum, asub Võrumaa metsade vahel. Ainulaadne 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse maaelu tutvustav muuseum koosneb kahest osast: tsaariaegsest talust ning esimese Eesti Vabariigi aegsest talust koos rikkaliku esemelise materjaliga. Võib töötada vanaaegsete esemetega – puurida, saagida, kedrata, pesu vaalida, köit valmistada – ning õppida, kuidas puud-põõsad aitasid vanasti valu ja viha vastu. Toimuvad ka talutööde õppepäevad: hobusepäev, leivapäev, lambapäev ja linapäev.
Põlva Talurahvamuuseum Põlva maakond Karilatsi küla
See Lõuna-Eesti omanäoline vabaõhumuuseum võtab enda alla 5 hektarit. Vaadata saab Karilatsi (Kähri) valla keskuse hooneid, mis on säilitanud oma algse arhitektuuri – magasiaita (1879), esimest valla- ja kohtumaja (1880), hilisemat vaestemaja, ja uut vallamaja (1896). Terviklikult on säilinud koolitalu hooned: koolimaja (1889), aidad ning suitsusaun.
Muuseumis pakuvad huvi ka Põlva maakonna makett, hollandi tuulik (ehitatud 1901 Pranglis) ning park, millest olulise osa moodustavad omaaegsete kultuuri- ja ühiskonnategelaste istutatud puud. Pargis võib tutvuda auru-, rehepeksu- ja põllutöömasinatega.
| 
