Avaleht > Eesti looduskeskond > Eesti geoloogiline ülevaade > Eesti aluspõhi

Eesti aluspõhi

Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks.

Aluskord  on tard-  ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha (graniit, gneiss).

Eestis aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel.

Põhja-Eestis on aluskorra sügavus maapinnast pisut üle 100 meetri. Lõuna suunas see suureneb aeglaselt ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini. Hiiumaal on aluskord kohati ainult 15...20 meetri sügavuse.

Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral.

Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi:

·         kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord

·         settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord

·         enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate

Aluskorra paiknemine pealiskorra ja aluspõhja suhtes

                          

Pakri poolsaare lubjakivi paljand                          Liivakivi paljand - Suur Taevaskoda

Umbes 570 miljonit aastat tagasi kattus Eesti ala veega ja sealt alates on see mõnede vaheaegadega ligi 300 miljoni aasta kestel suhteliselt madalate šelfimerede võimuses. Võib jääda üldmulje, et kogu see pikk merede valitsusaeg oli Eesti jaoks üks pidev, sujuv ja rahulik settimine. Tegelikult oli lugu tunduvalt keerukam - veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks.

Aluspõhja settekivimeist pealiskorra moodustavad Hilis-Proterosoikumi (Aguaegkonna) ja Vara- ja Kesk-Paleosoikumi (Vanaaegkonna) kivimid, mis vastavad Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ladestutele ning on tekkinud umbes 360-540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 m-st (Soome lahe lõunarannikul) kuni 600 m-ni (Edela-Eestis; Ruhnul 770 m).

 

Devoni ladestu kivimid

Avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena lõuna pool Pärnu-Mustvee joont. Eraldi asuv Devoni avamus on Narva jõe keskjooksul. Noorimate Devoni kihtide avamusala on Eesti kagunurgas. Alam-Devoni lademed (Tilze, Kemeri, Rezekne) paiknevad vaid Kagu-Eestis ega ulatu tänapäevase avamusalani. Paljanduv läbilõike osa algab Kesk-Devoni Pärnu lademega. Devoni valdav kivimitüüp on liivakivi.

Eestis on liivakivi Kambriumi ja Devoni setendina laialt levinud

Ordoviitsiumi lademe avamused on Põhja-Eestis, Vormsil ja Hiiumaa põhjaosas (savid, liivakivid, karbonaatkivimid).

Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest, need moodustavad kuni 150 meetri paksuse lasundi.

Siluri ladestu lasub rööpselt Ordoviitsiumi ladestul ja avaneb Kesk-Eestis ning Lääne-Eesti saartel. Ladestu koosneb erinevatest karbonaatsetest kivimitest (lubjakividest).

 

Ülem-devoni dolomiit Peetri jõe ääres

 

Eesti turismigeograafia
Home Home