Eesti vetevõrk
Jõed ja ojad
Kliima ja pinnamood on põhjuseks, miks Eestis on palju väikesi siseveekogusid. Aastane sademete hulk ületab auramise ning järelejäänud vesi (200–300 mm aastas) voolab ära jõgede kaudu.
loe: http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=364&kateg=2&alam=68&leht=5
Vesikonniti jaguneb territoorium neljaks:
1) ..................................... järve vesikond 38%,
2) ...................................... vesikond (v.a. Narva jõgi) 21%,
3) .............................. laht 32% ja ..........................................-Eesti saared 9%.
Tähtsaim veelahkmeala on Pandivere kõrgustik.
Jõgesid ja ojasid on Eestis palju, üle 7000. Enamik neist on lühikesed ja vähese veega. Mõned võivad põuastel suvedel jääda täiesti kuivaks. Kevadel, suurvee ajal võib seevastu esineda laialdasi üleujutusi.
Tuntum on üleujutus Soomaa Rahvuspargis, mis on tuntud ...................üleujutuse nime all.
Suuremad üleujutused on ....................................jõe (Matsalu RP) ja...................................luhtadel.
Umbes 400 jõge ja oja on pikemad kui 10 km. Kümme jõge on pikemad kui 100 kilomeetrit.
Pikemad jõed:
http://www.energia.ee/index.php?id=119
Eestimaa pikim jõgi on: ....................................................... jõgi (162 km).
Suurim ja veerohkeim on Eesti ja Venemaa piirijõgi ...................................., mis saab oma vee ............................................ järvest ja suubub ................................. lahte.
Eesti kahte suurjärve — .......................... ja .............................................. ühendab väga aeglase vooluga Emajõgi. Viimane on ainsana Eestis kogu pikkuses (101 km) laevatatav. Kesk-Eesti suurimaks jõeks on ................................................. jõgi (144 km pikk), mille aeglase vooluga lisajõed põhjustavad üleujutusi ..........................................rahvuspargis.
Riisa üleujutus Soomaal
Tallinna jaoks on olulise tähtsusega ...............................................jõgi, sest tema vesi juhitakse kanaliga Ülemiste järve, kust linn saab oma olme- ja majandusvee.
Taevaskoda Ahja jõel
Kagu-Eesti jõgedest on tuntumad oma sügavate devoni liivakivipaljanditega ilusate orgude poolest:
Kõige kiirevoolulisem on ................................................... jõgi, mida kaunistab Eesti kõrgem liivakivipaljand Härma Mäemine müür ning ta on Eestimaa ja Setomaa piirijõeks.
http://www.energia.ee/index.php?id=119
 Koiva jõgi Valgamaal, Eestimaa ja Lätimaa piirijõgi
Tallinna jaoks on olulise tähtsusega ...............................................jõgi, sest tema vesi juhitakse kanaliga Ülemiste järve, kust linn saab oma olme- ja majandusvee.
Järved
Vähemalt hektarisuurusi veesilmi on loetletud ligi 1200. Kui arvestada laugastikke ja vooluvete pinda, on sisevete all ligi 6,3 % Eestist. Idapiiril asuv .......................järv (Peipsi-Pihkva järv, 3555 km2) on Euroopas neljandal kohal ja maailmas 35. kohal.
Peipsit, Lämmijärve ja Pihkva järve läbib 130 km pikkuses Eesti-Venemaa piir. Peipsil asub ka Eesti suurim järvesaar – Piirissaare. Narva jõele rajatud veehoidlast jääb Eestile 1/5.
Suuremad Eestimaa siseveekogud/järved:
.................................................. - 207,7 km2
.................................................. - 191 km2
.................................................. - 14,4 km2
.................................................. - 960 ha
.................................................. - 710 ha
.................................................. - 520 ha
Sügavam järv on ......................................................... (38 m).
Läbipaistvama veega on .............................................. (6 m).
 Ähijärv, Valgamaa suurim järv
 Karula Pikkjärv Valgamaal, kalarikas ja kaunis 3 km pikkune järv
| 
