Taimestik ja loomastik
Materjalid töölehe täitmiseks: http://bio.edu.ee/taimed/; http://bio.edu.ee/loomad/; http://www.hot.ee/avianet/ ja
http://www.zbi.ee/satikad/
Arukask
Eesti taimestik ja loomastik on kujunenud pärast viimast jääaega 10 000 aasta vältel.
Eesti floora koosneb 5000 taime- ja 3500 seeneliigist. Kokku arvatakse Eestis leiduvat 40 000 liiki elusloodust, kuid avastatud on 23 500 liiki
Kohalikke puu- ja põõsaliike on mõlemaid 30 ümber.
47, 5 % (kuni 60 %) maismaast on kaetud metsaga. Kunagi oli Eesti tervenisti metsaga kaetud. Eesti kuulub segametsade vööndisse ja kõige tavalisemad puuliigid on: mänd, kuusk, haab, lepp ja tamm. Kõige rohkem kasvab seda nn. Vahe- Eestis (Kõrvemaal, Soomaal) ning Alutagusel. 2/3 Hiiumaad katab mets.
Puhtulaiu mets
Kasvavatest puuliikidest kõige auväärsem on tamm, muinaseestlastele oli ta üks väärikamaid hiie- ja ohvripuid. Võrumaal Urvastes kasvab Eestimaa kõige vanem ja võimsam puu – Tamme-Lauri tamm (üm. 8,15 m ja kujutatud 10-kroonise tagaküljel). Kõige haruldasem puuliik on aga tuhkpihlakas, mis on säilinud ainult Saaremaal.
Eesti rohumaad on sageli liigirikkamad kui Lääne-Euroopas. Saaremaal, eelkõige Viidumäe jalamil kasvavat saaremaa robirohtu ei leidu mujal maailmas.
 
Tamme-Lauri tamm
Soid on 22 % s.o üle 9000. Sood jagunevad: madalsoid 57 %, siirdesood 12 % ja rabad 31%.
Eesti on II kohal Soome järel, kus soid on 31 %. Eesti suurim sooala on Alutaguse Puhatu soostik. Kõige paksem turbakiht on Vällamäe raba (17 m).
Eesti geobotaaniline liigitus:
-
I vöönd - Lääne-Eesti niidud ja puisniidud
-
II vöönd - Loode- ja Põhja-Eesti rannikuvööndi aruniidud
-
III vöönd - Vahe-Eesti rabad ja lodumetsad
-
IV vöönd - Pedja jõgikonna sood ja lammimetsad
-
V vöönd - Ida- ja Kesk-Eesti kuusikud ja kuusesegametsad
-
VI vöönd - Kirde-Eesti rabad ja lodumetsad
-
VII vöönd - Emajõe alamjooksu ja Peipsi edelaranniku lammisood
-
VIII vöönd - Kagu-Eesti liivased männimetsa
Nimeta kodumaiseid puu- ja põõsaliike:
Nimeta tuntumaid õistaimi:
Eestis on 64 imetajaliiki ja nendest enamlevinud on: põder,
Eestis on linnuliike 340: valge toonekurg,
Putukaliike on 9000, kuid arvatakse et neid on rohkem. Nimeta enamlevinud putuakliike:
1962.a. valiti suitsupääsuke Eesti rahvuslinnuks. Igal aastal valitakse aastalind. Aastalinnuks on olnud valge toonekurg, koduvarblane, harakas,
Eesti rahvuskala on:
Eestis on kaitse all 539 bioloogilist liiki, nendest 193 taime-, 259- looma- ja 87 seeneliiki.
Haruldasemad loomaliigid on: must toonekurg,
Kollane karikakar
| 
