Vene aeg
Põhjasõda
Põhjasõda laastas Eestimaad rohkem kui mistahes teine sõda eesti ajaloos. Sõja käigus hukkus rohkem kui pool eesti elanikkonnast. Viletsas seisukorras olid nii mõisad kui ka talupoegade rehielamud. Põhjasõja-aegsest hävingust taastus maa siiski väga kiiresti.
Balti aadlil ja linnadel säilis Vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said kindralkuberneridPõllumajanduse taastamisel etendas peamist osa viljakaubandus, mis andis XVIII sajandil põhiosa Eesti mõisate ja talude sissetulekust.
Vene võimu alla sattudes kaotas talurahvas kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused ning langes pärisorja seisundisse.
Eestimaal hakkas taas elavnema merekaubandus ning Vene valitsus sekkus agaralt selle kaubanduse korraldamisse.
XVIII sajandi teisel poolel toimus uute manufaktuuride rajamine.
Venemaa troonile tõusnud Katariina II valitsemisaeg tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse.
Põhjalikult muudeti maksukorraldust. Eesti- ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks. Katariina II uus halduskord taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Vene-maaga, arvestamata vähemalgi määral ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid.
Eestimaa liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni, aga tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga.
Kahanes luteri kiriku kandev osa vaimuelus.
Tingimused hariduse edendamiseks olid Põhjasõja-järgsetel aastatel halvenenud, kuid XVIII sajandi teisel poolel tehti esimesi katseid üldise koolikohustuse kehtestamiseks.
Põhjasõja-järgsed rasked majandusolud peatasid ehituskunsti arengu mitmeks aastakümneks.
XVIII sajandi lõpus tekkisid esimesed kriisinähud mõisnike talupidamises. 1801. aastal võimule tulnud keiser Aleksander I oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma. Keiser andis talurahvaseadusele kinnituse, mille järgi talupoegi vabastati pärisorjusest ning nad said vabaks. Pärisorjusest vabastamisega kaasnes perekonnanimede panek. Pärisorjuse kaotamine ei toonud talurahva ellu esialgu mingeid märgatavaid muudatusi. Talupoeg oli saanud nimeliselt vabaduse, kuid selle kasutamisvõimalused olid väikesed
|
