Ärkamisaeg, iseseisvuse sünd
19.-saj. keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi.
Uute ideede ja inimsuhete sissetung, talude päriseksostmine, kaubalis-rahaliste suhete areng, tehaste ja vabrikute ehitamine, linnaelanikkonna hüppeline kasv, raudtee vahendusel sidemete laienemine muu maailmaga - kõik see kujundas Eesti ümber peaaegu ühe inimpõlve jooksul. Harimatust, sotsiaalselt diferentseerumata ning tulevikuväljavaadetega maarahvast kujunes sotsiaalselt kihistunud, oma haritlaskonda, kultuuri ja organisatsioone omav rahvus.
Pikkamisi kasvas maarahva mõju kohalike asjade otsustamisel. Maarahvas õppis pabereid vormistama ja asju ajama.1863.a. laiendati uue passiseadusega talupoegade liikumisvabadust, seejärel kaotati mõisnike kodukariõigus, keelati talupoegade ost ja müük. Eriti suure tähtsusega oli eestlastele aga 1866.a. vallaseadus, mis kohalike vallavalitsuste õigusi märgatavalt suurendas. Selline asjaajamise üleminek eestlaste kätte, nõudis haridustaseme kasvu ning tõi kaasa koolide võrgu märgatava tihenemise. Koolmeistritest ja vallasekretäridest kujunes rahvuslikku liikumist algatanud jõud.
Murranguline aeg tõi endaga kaasa ka murrangu rahva maailmanägemuses. Vanad jumalad olid asendumas uutega ja paganaajast säilinud maailmapilt hakkas haihtuma. Mööda maad liikus kõikvõimalikke prohveteid ja tihti omandasid sotsiaalsed liikumised usulis-müstilise kallaku. Suur mõju rahva arengule oli hernhuutlikul liikumisel, mis vahepealsete keeluaastate järel, 1830-1840 aastatel taas tippu tõusis. Väidetakse, et alles hernhuutliku liikumise vahendusel, muutusid eestlased kristlikuks rahvaks. Hernhuutliku liikumise populaarsus tulenes osalt ka tuginemises rahva algatusele. Ehitati ju palvemajad rahva poolt, talumeeste seast valiti koguduste vanemad ja jutlustajad. Hernhuutlaste käsikirjaline kirjavara edendas rahvas soovi ka ise midagi kirja panna, õhutas eneseteostusele. Sarnast eesmärki teenisid ka hernhuutlaste palvemajade juures tegevust alustanud koorid ja orkestrid.
Otsest mõju rahvuslikule liikumisele hernhuutlased siiski ei avaldanud, selleks olid nad rahva enamikust liiga kaugel. Hernhuutlased olid vaenulikud maarahva vanade tavade ja laulude vastu.
Eesti kultuuri ja rahvust hakkasid väärtustama esimesed maarahva seast võrsunud haritlased. Erilist rolli omab siin K. J. Petersoni tegevus, kelle laulud, eriti "Kas siis selle maa keel", olid varaseks, kuid täiesti selgeks rahvusteadvuse väljenduseks.
Mõte Eesti iseseisvusest sai toitu juba 19. sajandil rahvusliku ärkamise laineharjal tekkinud kodanikuühiskonna algetest.
1918. aasta veebruaris ähvardas Eestit Saksa okupatsioon. Oli ilmne, et sakslastel on kavas kogu Eesti vallutada ja siis edasi Venemaale tungida. Vene armee põgenes kõikjal juba aegsasti. Maapäev otsustas kasutada ära venelaste lahkumise ja sakslaste saabumise vahele jäävat aega selleks, et haarata võim ja kuulutada välja Eesti Vabariik. Selleks moodustati Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms. 24. veebruaril 1918. aastal luges Eesti Päästekomitee esimees Konstantin Päts ette manifesti, millega Eesti kuulutati iseseisvaks vabariigiks. Moodustati Eesti Ajutine Valitsus eesotsas peaminister Konstantin Pätsiga.
1920. aastal võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus, mis määrab kindlaks riigi põhikorra: kodanike õigused ja kohustused ning riigiasutuste võimupiirid. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi pidi seadusi ellu viima valitsus. Valitsus koosnes ministritest ja valitsuse juhist - riigivanemast.
1920-ndatel aastatel said eestlased esimest korda mitte ainult oma riigi, vaid ka oma maa peremeesteks.
Eestis tegutsesid mitmed erakonnad (parteid) - poliitilised organisatsioonid, mis ühendasid ühesuguste vaadetega inimesi. Erakonnad võitlesid selle eest, et saada võimu juurde ja oma eesmärke ellu viia. 1. detsembri öösel 1924. aastal katsusid põrandaalused kommunistid haarata Eestis võimu vägivaldse riigipöörde abil. Riigipöörde juhiks määrati Jaan Anvelt. Ootamatu rünnakuga loodeti haarata tähtsamad valitsusasutused ja sideliinid. Kuid see riigipöördekatse suruti maha. Selle mässukatse tagajärjel taastati uuesti Kaitseliit, mis pidi kindlustama korra. Kommunistlik partei keelustati ja kommunistide populaarsus Eestis langes.
|
