Toimetulek
Esinemispalavikuga toimetulekuks vajalik ettevalmistus
jaguneb sisuliseks ja vormiliseks.
Sisulise ettevalmistuse põhilist osa läbimata pole ettekanne võimalik. See
seisneb lisaks tööle materjalidega ning ettekande koostamisele ka sisu publiku
ootustega vastavusse viimises, aja planeerimises jms. Hea planeerimine on
esinemispalaviku võitmise eelduseks, kuna annab põhjendatud kindlustunde, et
ettekanne on hea ning seda soovitakse kuulata. Mark Twain on öelnud, et tal
kulub ühe hea spontaanse kõne ettevalmistamiseks vähemalt kolm nädalat.
Inimesele, kes pole kirjutanud "Tom Sayerit" ettevalmistamisprotsessi
ületähtsustamisest rääkida oleks kohatu. 
Ettekannet
ei tohi mingil juhul alustada sõnadega "Ma pole suurem asi
kõnemees..., ma pole ette valmistanud..., mul pole eriti midagi öelda...".
Sellised laused ei vabanda midagi, nad suurendavad barjääri kuulajaskonna ning
esineja vahel tekitavad mõlemapoolse ebakindlustunde.
Vormiline
ettevalmistus jääb sageli ettekande viimasele minutile jäädes suhteliselt
tagaplaanile. Heal juhul jõutakse ettekanne korrektselt kirjalikult vormistada.
Kuid sõltuvalt ettekande adressaadist võib teinekord suulise ettekande vorm
olla tunduvalt olulisem kui kirjaliku ettekande vorm. Päris kindlasti ei ole
võimalik suulist ettekannet tagantjärgi redigeerida ega parandada selles tehtud
vigu.
Kõne vormilise ettevalmistuse aluseks on teadmised ning kogemused retoorikast.
Samuti on selle eesmärk panna vorm sisu teenima. Läbi tuleb mõelda rõhuasetused
ning maha pidada vajadusel isegi mitu proovikõnet. Kindlasti tuleb mõõta
suulisele esinemisele kuluvat aega - see on tunduvalt pikem kui kirjalike
materjalide lihtsalt lugemisele kuluv aeg. See aitab ühtlustada kõne kiirust
ning väldib võimaliku ajapuuduse tuvastamisel kiirustamise vajaduse. Enese
kindlustamiseks võiks oma ettekande esitamise järel mõelda läbi ka võimalikud
küsimused, mida kuulajad võivad esitada ning leida nendele vastused.
Hea ettekande eelduseks on esineja objektiivsusel
baseeruv veendumus sellest, et ettekanne
on hea. Kui hea peab olema hea
ettekanne? Siin võiks paralleele tuua majandusteooriaga, mille omandamine algab
alternatiivkulude teooriaga. Ettekande puhul on suurimaks kuluks selle
kuulajaskonna ajakulu. Kuigi aja väärtus on individuaalne võib seda näiteks
töökeskkonnas küllaltki üheselt mõõta: inimeste tunnitasu ning ettekande
kuulamiseks kulunud aja korrutiste summa annab selge rahalise väärtuse kui
palju antud ettekanne ettevõttele maksma läheb. Vähemalt keskmises kuulajas ei
tohi tekkida pettumust peale ettekande ärakuulamist ning kahetsust sellest, et
ta aega muul viisil ei sisustanud. Seetõttu peabki ettekandja teadma,
missuguste huvide ja teadmistega on tema kuulajaskond.
Ka korrektne riietus
annab suurema kindlustunde, lisaks suhtutakse korrektselt riietatud inimesse
paremini, teda kuulatakse hoolikamalt. Riietus loob kõnelejast esmamulje enne
seda, kui ta jõuab suu avada. Hooletult riietatusse suhtutakse hooletult. 
Pärast ettekande viimast lihvimist peab esinejas
kujunema rahulolu ning veendumus, et
ettekanne on ette valmistatud. Ilma selleta ei saaks tekkida objektiivselt
põhjendatud kindlustunne, mis võimaldab ettekande suurepäraselt ette kanda.
Kuid oluline on see kindlustunne kanda endas ka rahva ette astudes. Selle
aluseks on usk endasse, usk ettekande õnnestumisse ning usk kuulajaskonna
heatahtlikku huvisse.
Enne ettekannet on soovitav lõdvestada oma lihased
ning sisendada enesesse usk ettekande õnnestumisse.
Kasutatud www.flickr.net pildiotsingut.
Alamenüü | 
