Sissejuhatus

Avalik esinemine on osa meie suhtlemiskultuurist, kuna ta kuulub lahutamatult meie traditsioonide ja sündmuste juurde. See on samuti juhtimise, nõustamise, õpetamise ja koolitamise lahutamatu osa.

Iga inimese elus on päevi ja hetki, mil tuleb valitud sõnadega kirjeldada mõnd sündmust, esitada aruanne, sõnavõtt või loeng. Läbi mõeldud ja veenvalt esitatud kõne on edu aluseks nii poliitikas kui äris, sest on ju teada, et äri on ennekõike suhtlemine. Edukas suhtlus on oluline ka nii inimese ellujäämiseks kui ka arenguks.

Maailma tunnetamiseks, tegelikkusest arusaamiseks ei piisa ainult nägemisest, kuulmisest, haistmisest, maitsmisest ja kompamisest, vaja on ka mõtlemisvõimet, oskust tajutut analüüsida ja süstematiseerida. Mõeldes toetume sõnadele ja nende tähendustele – mõistetele. Inimene on mõtlev olevus ainult selle tõttu, et ta oskab end keeleliselt väljendada. Oskus suhelda võimaldab saavutada parema kontakti pereliikmete, sõprade, õpingu – ja töökaaslastega. Oma mõtete, tunnete ja soovide arusaadav väljendamine ning teiste inimeste kuulamine on aluseks sõbralikele ja mõistvatele suhetele.

Paljudes inimestes põhjustab avalik esinemine ärevust. Kui kerge ärevus aitab inimesel pingelistes olukordades toime tulla, siis liigne ärevus mõjub pärssivalt.

Suhtlemisoskus on elu tähtsamaid oskusi. Selle abil on lihtne elus läbi lüüa.

On öeldud, et esinemine on nagu armulugu - igaüks saab selle alustamisega hakkama, aga selle lõpetamine nõuab palju oskusi.

Ei loe mitte see, mida sa ütled, vaid see, kuidas sinust aru saadakse. Seepärast on väga oluline jälgida mis sõnadega ennast väljendatakse. Hea kõne on tavaliselt lühike ja tabav.

Esmamulje on väga tähtis. Me saame palju ära teha selleks, et kohtumistel, vestlustel, esinemistel ja muudes suhtlussituatsioonides endast positiivsemat muljet jätta.