|
Ühiskonna harimine – nimetatakse ka riski kommunikatsiooniks, valmisoleku õpetamiseks, sotsiaalseks turustamiseks ja katastroofi harimiseks- on iga efektiivse ühiskonna valmisoleku saavutamise katse selgrooks. Ühiskonna harimine on kommunikatsioon eesmärgiga varustada inimesed informatsiooniga, mida nad vajavad, et teha teadlikke iseseisvaid otsuseid riskidest tervisele, ohutusele ja keskkonnale. Selleks, et täita selliseid kõrgeid eesmärke, tuleb kulutada palju raha, aega, saada kogemusi ning planeerida. (Coppola)
Ühiskonna harimine sisaldab Coppola järgi kolme peamist eesmärki:
- Teadlikkus ohtudest
- Käitumine :
- Käitumine õnnetuse ennetamiseks/ära hoidmiseks
- Valmisolek õnnetusteks
- Õnnetusejärgne käitumine/reageerimine
- Taastamise oskus
- Hoiatamine
Inimeste teadlikkuse tõstmine ja selle tagamine on esimene samm ühiskonna ohutusalases harimises. Tavapäraselt on esmalt vaja korrigeerida ühiskonna valmisolekut sellekohast informatsiooni vastu võtta, üldjuhul ollakse apaatne, peamiseks põhjuseks on varasemad ebakorrektsed ja inimese isiklikele vajadustele suunamata informatsiooni edastamised. Kriisireguleerijad eelistaksid ühiskonda, kes on teadlikud katastroofidest juba palju enne nende toimumist. Ei piisa ainult riskidest rääkimisest, vajalik on ka elanikke informeerida, kuidas oht neid isiklikult puudutab. Inimesed peavad mõistma riski ja alles siis on efektiivne ka informatsioon käitumise kohta. (Coppola)
Informatsioonimaterjalid ja võtted peavad olema suunatud kindlatele ühiskonnagruppidele (noored, vanad, puuetega, harimatud, kindlustamata jne) arvestades nende maailmavaadet, võimeid ja vajadusi.
Morgani järgi on kolm peamist kategooriat kuidas ühiskonna teavitamine tulemuslikuks muuta:
- Nõuanded ja vastused. Tasakaalus inimestele on tihtipeale vaja, et keegi selles valdkonnas autoriteetne isik ütleb, kuidas ja mida teha ning annab võimaluse ka ise juurde küsida, just nagu arsti juures käiminegi).
- Numbrid. Inimesed tahavad tavaliselt teha ise valikuid, neile on vaja teada, kui palju miski maksab, kui suurt kahju tekitab jmt, just numbriliselt, sest sellest saab tavainimene au.
- Protsess ja esitlemine. Mõnedel juhtudel ei piisa ainult üksikutest numbritest ja jutust, vajatakse arutelu. Siinkohal on abiks avalikud diskussioonid, kohtumised ning infomaterjalid, kust saab ka ise otsida ennast huvitavat materjali ning on võimalus, kelleltki lisainfot küsida.
Selleks, et ennetustööd päästealal tõhusalt ja tulemuslikult teha, tuleb alustada selle riiklikul tasandil tähtsustamisest. Sellest tulenevalt on loodud koostöövõrgustik nii ministeeriumide, ametite kui ka koahlike omavalitsuste vahel. Oluline roll on Päästemaetil koos regionaalsete päästekeskustega.
Viited:
Coppola, D.P., Introduction to international disaster management, 2007, Oxford : Butterworth-Heinemann
Alammenüü
|