|
Enamik projekte saavad alguse probleemidest ja vajadusest leida neile lahendus. Peamsed etapid probleemile laheduse leidmisel on: probleem (tuleb leida probleemid ning nende vahelised seosed, enamasti on mitmed probleemid seotud ühe suurem ja konkreetsema puudujäägiga), põhjused (leida, millest on probleem tingitud, seda tekitavad tegurid), ideed (kõikvimalikud lahendused probleemi tekitajate elimineerimiseks ja seeläbi probleemi kõrvaldamise saavutamiseks), idee teostatavuse hinnang (kriitiline hinnang lahenduste teostatavuse,e tihti võivad need olla, kas liiga kulukad, muutudes seeläbi ebaotstarbekaks, samas võivad ideed olla ka selle asutustuse jaoks teostamatud kuuludes kellegi teise vastutusalasee või huvisfääri), heakskiitmine (teostatava idee heaks kiitmine juhtkonna ning rahastajate poolt), planeerimine (projekti elluviimise täpne kavandamine, alates ideest kuni iga konkreetse tegevuseni, mis lõppeb probleemi lahendamisega), teostamine (ideede elluviimine vastavalt planeeringuke) ja lõpphinnangu andmine (kas välja pakutud idee ning läbiviidud tegevused viisid soovitud eesmärgini ja kõrvaldasid probleemi).
Probleemi ei lahenda ainult vea või puuduse kõrvaldamine, tuleb leida sele põhjus. Esmalt tuleb probleem ise identifitseerida ning klassifitseerida, anda hinang selle olulisusele ja mõjule hetkeseisukorra kujundamises. Probleemianalüüsi käigus selgub et probleeme saab omavahel ühendada ning need viivad ühe peaprobleemini, mida kokku võib kujutada ka nn probleemipuuna. Analüüsides probleeme on võimalik probleemid liigitada põhjusprobleemideks ja tagajärgprobleemideks. Kõrvaldades põhjusprobleemid kõrvaldame ka põhiprobleemi ning ise-enesest kaovad ka tagajärgprobleemid. Selline analüüs nõuab suurt tööd ja vaeva, aga on korrektse ning efektiivse plaeerimistegevuse möödapääamatu osa, et saavutada efektiivset lõpptulemust.
Kui on selgunud probleemid, mis kirjeldavad hetkeolukorda siis on õige aeg mõelda sellele, milline me tahaks, et olukord oleks, millise situatsiooni tahame saavutada ehk siis eesmärgid. Sellise tegevuse tulemusena on võimalik luua probleemipuule vastandlik eesmärgipuu, mis annab aluse projekti laiendusideede ning lähteülesannete ja eesmärkide määratlmeiseks.
Kui probleemipuu tegemisega on kaardistatud hetkeolukord ning eesmärgipuu loomisega pandud paika soovitud olukord, on aeg hakata otsima võimalikke ideid eesmärkide saavutamiseks. On olemas palju erinevaid võtteid ideede genereerimiseks, enamikku neist käsitletakse põhjalikult projektijuhtimise alases kirjanduses.
Ideede genereerimisele järgneb ideede hindamine ning selekteerimine, et leida asutusele sobivaim lahendus. Ideede hindamisel tuleb kindlasti arvestada organisatsiooni võimaluste ning eesmärkidega, sihtrühmade soovide ja eesmärkidega, samuti koostööpartnerite ning toetajate ja ka üldsuse hinnangu ja võimaliku reageeringuga. Kasulik on teha eelnevat uurimistööd erinevate partnerite ning sidusrühmade kohta, et saada teada võimalikult objektiivset hinnangut oma ideedele ning leida sellele ka toetust.
Lisaks eeltoodud hinnangutele on oluline tuvastada ka projekti ohustavad tegurid, selle võimalikud ohud nii organisatsiooni enda poolt (rahalised, inimressursi jmt probleemid), välised tegurid (konkurendid, sabotöörid jmt). Selles punktis on oluline ka hinnata riskide/ohtude kõrvaldatavust ja nendest möödapääsematust, leida võimalikud leevendavad või riski kõrvaldavad tegevused. Mida põhjalikumalt on võimaliku riskid ja nende lahendused läbi mõeldud, seda lihtsam on reaalselt projektiga tegeledes sellistes olukordades toime tulla.
Kogu eelnev tegevus on eelduseks projekti koostamisel ja selle teostamisel. Tavapärane on, et selles faasis selgub ka projekti teostamatus või ei suudeta leida vajalikku lahendust, mis viiks soovitud eesmärgini.
Kui eelnev tegevus on viinud konkreetse lähetülesande ja eesmärgi sõnastamiseni, saab alustada projetki planeerimisega, selle sõna otseses tähednuses.
Alammenüü
|