Projektide koostamine
Esimene samm on projekti lähteülesande sõnastamine, üldjuhul peetakse heaks tavaks, et see vastaks SMART reeglile (spetsiifiline, mõõdetav, ajastatud, realistlik ja täpne). Seejärel kirjutatakse projekti eesmärgid, eristatakse lühiajalisi ja pikaajalisi eesmärke. Eesmärgid, mis saavutatakse projekti raame, selle lähteülesande elluviimisel on otsesed ehk vahetud eesmärgid. Need eesmärgid, mida projekt toetab, aga mille saavutamiseks ei piisa ainult sellest projektist on pikaajalised ja üldised eesmärgid. Kõigi eesmärkide puhul tuleb paika panna ka nende mõõdetavus ja indikaatorid.
Kui projekti jaoks on kogu eelnev tegevustejada tehtud: on selge probleem, mida soovitakse lahendada; on olemas lähteülesanne ning erinevad eesmärgid; on määratletud projektist kasusaajad ja võimalikud riskid ning pandud paika eesmärkide saavutamise strateegia, on võimalus taotleda ka projektile lisarahastamist ning koostada projektitaotlus projektikonkursile.
Projekti planeerimine on möödapääsmatu osa enne projekti elluviimist. Oluline on planeerida kõik tegevused (mida väiksemate tegevusteni on võimalik prjekti planeerida, seda kergem on planeerida vajalikek ressursse ning projekti ka teostada), vajalikud inimressursid/kompetentsid, ajaressursid (igale tegevusele määratakse konkreetselt selleks kuluv aeg), vajalikud vahendid (raha, töövahendid, teenusepakkujad jmt). Igale tegevusele määratakse selle teostamiseks vajalikud ressursid ning ühendatakse omavahel seotud ülesanded (osasid tegevusi ei saa teostada enne teiste tegevuste lõppemist), sel viisil saadakse projekti ajagraafik ning tegevusvõrgustik. Leides igale tegevusele teostaja ning vajalikud vahendid on võimalik määratleda projekti teostamiseks vajalik aja ning vahendite hulk, seega saab määrata projekti kestvuse ning maksumuse, mis on planeerimise puhul äärmiselt vajalik, sest annab hinnangu projekti teostatavausele.
Kui kõik projekti elluviimiseks on läbi mõeldud ning vajalikd ressursid leitud on aeg hakata projekti ellu viima.
|