Massimeedia
Meedia mängib väga suurt ja olulist rolli kriisireguleerimises, seda nii enne kui ka pärast õnnetust. Ennetustöös on meedia peamine roll looduslike ja tehniliste õnnetuste ärahoidmisel ning nendele reageerimisel. USA-s läbiviidud uurimuses selgus,e t üle 60% ameeriklastest õppis vähki ennetama meedia kaudu, kui samal ajal vähem kui 20% tegid seda raviarstid. (Nelken, Coppola).
Televisiooni puhul on võimalik kasutada erinevaid kanaleid:
-
teadaannete edastamine (nt õnnetustest teavitamine, ülevaadete andmine)- reaalne informatsioon sündmuskohalt või potentsiaalsest õnnetuskohast koos olulise informatsiooni ja pildimaterjaliga, annavad inimestele raalsest ohust arusaama.
-
tellitud reklaam (nt suitsuanduri reklaam)- peamiselt mingi konkreetse toote või teenuse inimestele tutvustamiseks. Selleks võib olla nii suitsuandur kui ka telefoninumber.
-
juhtkirjad, arvamused, kommentaarid (nt uudistesaadetes kommentaaride andmine)- inimesed tahavad kuulda professionaali hinnangut olukorrale. Eriti hea kasutada ka siis kui tegelik sündmus on aset leidnud väljaspool meie enda riiki, aga sarnaseks sündmuseks on oht ka meil.
-
pressikonverentsid (sündmuse kajastamiseks, aga ka muudatuste või suundade esile toomiseks)
-
intervjuud (seda nii olukorra kirjeldamiseks kui ka vajaliku informatsiooni edastamiseks)
Raadio
sündmuste ülevaated- kus ja mis toimus, millised on põhjused ning kuidas oleks saanud seda ära hoida. Kui inimesed mõistavad, et suuremat osa õnnetusi oleks olnud võimalik ära hoida, siis ehk suudavad ka ise õigemini käituda.
telefonishowd- sissehalistamisega raadiosaated, kus on võimalik esitada küsimusi professionaalile ning avaldada ka oma arvamust, selline võimalus lähendab inimest teemale ning ärgitab ka rohekm mõtlema.
intervjuud- küsismus-vastus vormis teemapüstitused mõne sündmuse või ka millegi tutvustamise raames.
avaldused, teadaanded- lähenevate ürituste/kampaaniate reklaamimine, väljakuulutamine jmt.
Ajalehed:
uudiste avaldamine/edastamine (sündmuste kajastamine ja kommenteerimine)
juhtkirjad
kirjad, arvamuseveerud
ostetud või toetatud reklaam
Ajakirjad:
harivad lood
ostetud või toetatud reklaam
Massimeedia pole ainuõige lahendus informatsiooni edastamiseks. Alati peab arvestama meediakanali sihtrühmaga (kas noortele või vanadele, töötavatele või kodus olevatele inimestele jmt), tele- ning raadiosaadete puhul eetriajaga (millised inimesed sellisel kellajal vaatavad-kuulavad). lisaks peab alati arvestama ka sellega, et inimesel on valikuvõimalus ning kui esimese paari sekundiga ei leia ta käsitletavat teemat endaga seotud olema, ta seda rohkem ei vaata-kuula.
Kindlasti tasub välja tuua ka edastatava informatsiooni seotus iga tavalise inimesega, tihti võib juhtuda, et professionaal peab seda infot vajalikuks ning kasulikuks kõigile inimestele, aga tavainimene ei suuda selles leida midagi endaga seostuvat ja tegelikult kasulik informatsioon läheb kaduma.
Oluline on märkida ka asjaolu, et inimesi ei tohiks üleliia hirmutada. Väga äärmuslikku informatsiooni edastades või seda kategooriliselt käsitledes võib olla tulemuseks inimeste paaniline hirm, aga endiselt teadmatus, mida teha või kuidas käituda kui kirjeldatud sündmus ka tegelikkuses peaks aset leidma. Siinkohal oleks hea näide korduvalt ajakirjanduses ilmunud informatsioon Tallinna ohtlikest raudteeveostes, aga seda kõike ilma õnnetusjuhtumi toimumise puhul käitumiseks antavate juhiste ja informatsioonita. Samas on inimesed hirmule aetud, mis võib endaga reaalses õnnetusolukorras tuua kaasa suura paanika ning oskamatu käitumise.
Viited:
Coppola, D.P., Introduction to international disaster management, 2007, Oxford : Butterworth-Heinemann
|