Asutuste kaudu toimuv ennetustöö
Asutuste kaudu toimuvaks ennetsustööks võib pidada nii õigusaktidega selleks kohustatud asutusi kui ka asutusi, mida saab ära kasutada ennetustöö inimesteni viimisel. Esimese osa moodustaksid Päästeseaduse poolt tööanjale ning haridusasutusele pandud kohustused.
Haridusasutused ning tööandjad
Läbi Päästeseaduse on püütud ennetus- ning koolitustööd ohutuse valdkonnas teha kohustuslikuks paljudele asutustele.
Hariduasutused
Päästeseaduse järgi korraldatakse põhikoolis ja gümnaasiumis tuleohutus- ja päästealast koolitust riikliku õppekava alusel. Hetkel kehtiv Riiklik õppekava on välja antud Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määrusega nr 56. Õppekava teemaga turvalisus taotletakse, et õpilane:
-
õpib ennetama ja vältima ohuolukorda sattumist;
-
õpib käituma ja tegutsema võimalikus ohuolukorras;
-
õpib tundma ohuallikate olemust ja võimalikku tekkemehhanismi;
-
õpib kasutama enesekaitsevahendeid;
-
teadvustab seaduste vajalikkust turvalisuse korraldamisel ning seaduste täitmise tähtsust;
-
teab, et seaduste rikkumisele järgneb vastutusele võtmine;
-
kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes;
-
omandab teadmised ning oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks;
-
teab oma õigusi ja kohustusi liiklusolukordades nii jalakäijana kui ka liiklusvahendi juhina, kujundab hoiaku turvaliselt liigelda.
Koolides on ennetustöö elluviimiseks erinevad võimalused. Selleks võib kasutada nii tavalisi õppetunde, erinevaid õppuseid, aga ka mänge, värviraamatuid ja töövihikuid, korraldada vastavaid üritusi kui ka lihtsalt külastusi või etendusi.
Ennetustööd tehes on oluline endale teadvustada erinevate vanusegruppide informatsiooni vastuvõtmise võimet ning mõistmise oskust.
Jean Piage on jaotanud arengupsühholoogiliselt lähtuvalt kognitiivse arengu nelja staadiumisse:
-
Sensomotoorne staadium, mis on kuni 2. eluaasta lõpuni ja kus maailma mõistmine toimub peamiselt meeleelundite abil. Laps õpib end maailmast eristama ning näeb enda rolli maailma mõjutamises. Selles staadiumis väljenduvad vaimsed võimed motoorsete oskuste mõjul ning ennetustöö toimub peamiselt lapsevanemate eestvedamisel ja ohtlike esemete kättesaamatuks tegemisel.
-
Operatsioonieelne staadium, mis kestab 3. kuni 7. eluaastani tekib lapsel intuitiivse mõtlemise/teadmise võime, mis tähendab, et asju tehakse või usutakse ilma põhjenduseta. Puudub võime mõista aine koguse ja suuruste konstantsust. Ilmselt on selles staadiumis efektiivne ennetustöö seotud mängu ja ettenäitamise kaudu. Pikad põhjednused ja selgitused on selles staadiumis liiast.
-
Konkreetsete operatsioonide staadiumis, 7. kuni 12. eluaasta, tekib esmane abstrahheerimisvõime. Tekib struktuuride loomise oskus. Selles vanuses hakatakse mõistma erinevaid seoseid ning on võimalik ka asju mõttes läbi mängida. Võrreldes eelmise perioodiga on lapsel juba suurem kogemuste pagas ja ta suudab ka lihtsast tekstist leida seoseid, mis teda puudutavad. Kasulik oleks ühendada informatsiooni edastamine ja iseseisvad ülesanded, nt piltülesanded, ühendamised, küsimused.
-
Formaalsete operatsioonide staadiumis, alates 12. eluaastast, on lapsel võime abstarheerida, kasutada abstraktseid sümboleid ja mõisteid ning teadmisi vajadusel ignoreerida. Sellega saab võimalikuks teadlik hüpoteeside kontrollimine, hüpoteetiline ja tulevikust mõtlemine. Hea on kasutada juba nö kaasuspõhiseid ülesandeid ning harjutusi, kus on vaja kasutada kujutlusvõimet ning asjade käigu ette ennustamist.
Ettevõtted
Töötajate tuleohutus- ja päästealane väljaõpe on sätestatud tuleohutuse üldnõuetes, mille kohaselt füüsiline isik peab tuleohutuse tagamiseks:
1) järgima objektil kehtestatud tuleohutusnõudeid;
2) tundma kasutatava, töödeldava, valmistatava ja säilitatava aine ja materjali tule- ja plahvatusohtlikke omadusi ning tuleohutusnõudeid nendega töötamisel;
3) kasutama tule- ja plahvatusohtlikus tegevuses või protsessis töökorras töövahendit, aparaati, seadmestikku jms, täitma selle kasutamisjuhendit ja tuleohutuse eest vastutava isiku juhiseid;
4) rakendama lahtise tule kasutamisel ja suitsetamisel tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma muust tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju või plahvatuse;
5) hoidma tuletikke ja muud süütevahendit alaealisele kättesaamatus kohas, vältima alaealise viibimist käitatud tule- või plahvatusohtliku seadme, põlevmaterjali kasutamise või muu tegevuse (elektriseade, küdev kolle, lõke, illumineeritud jõulukuusk jms) juures ilma täiskasvanu järelevalveta;
6) teadma oma kohustusi tulekahju või õnnetuse korral, oskama kasutada objektil olevat side-, päästevahendit;
7) tulekahju või muu õnnetuse avastamisel viivitamatult teatama sellest päästeasutuse häirekeskusele (edaspidi häirekeskus) ja objekti administratsioonile.
Töötaja peab tööandja juures läbima tuleohutusalase õppe, mis koosneb sissejuhatavast, esmasest ja täiendavast tuleohutusalasest juhendamisest ning täiendusõppest.
Töötajate juhendamisse on üha rohkem kaasatud spetsialiste väljaspoolt oma asutust ning palutud abi seda teenust pakkuvatelt ettevõtetelt. Riikliku päästeala kohustus on omada ülevaadet pakutavast väljaõppest, selle kvaliteedist ning vajadustele vastavusest. Samas on see heaks lahenduseks Päästeameti ennetustöö teostajatele, sest siis jääb oma ressursse teistele valdkondadele rohkem.
Asutused ja organisatsioonid, mida saab kasutada ennetustöö elluviimiseks
Erinevate külalisesinejate ja lektorite kasutamine nii kohalike omavalitsuste üritustel kui ka lihtsalt kogukonna koosviibimistel. Kasutada saab kohalike omavalitsuste, vabatahtlike ning MTÜ-de aktiivsust kohalikul tasandil, korraldades erinevaid üritusi, teatrietendusi, õppepäevi jms. Hea on kui sellistele üritustele kaasatakse ka päästeala töötajaid, sest inimestele mõjub ametniku või ka lihtsalt autoriteetse esineja kõne. Erinevad kodanike kohtumised nende kodukohas, kas siis kirikus, raamatukogus, kultuurimajas vms kohas teklitavad inimestes tunde, et neist hoolitakse ning paljudel on vajadus koha järele, kus saab esitada küsimusi ning avaldada oma arvamust või kurta ka oma muresid. Juba ainult selle võimaluse andmine lähendab inimesi.
Üheks võimaluseks on ka erinevatel üritustel osalemine, olgu nendeks kas messid, laada või mis iganes muud massiüritused. Üritused annavad võimaluse informatsiooni levitada, hea on omada materjale, mida saab külastajatele jagada, et nendega hiljem kodus tutvuda. Üheks võimaluseks on ka ise proovimist või testimist võimaldavad atraktsioonid. Massiürituste puhul on oluline valmistudes endale teadvustada, kes on see sihtrühm, keda sealt püütakse ning mis eesmärgil. Mida selgem on soovitud ning tõstatatud eesmärk seda lihtsam on seda ka saavutada. Kokkuvõtvalt, pole mõtet osaleda ürituselt, kui see ei täida mingit eesmärki ja oleme kulutanud vaid hulga raha.
Lisaks eeltoodule, on võimalus ka levitada informatsiooni koostöös erinevate asutustega. Näiteks käitumisjuhiste lisamine toidualusele (nt USA-s pani McDonalds peamise ohutusalase informatsiooni, hädaabinumber ja lihtsaimad võtted õnnetuste ärahoidmiseks, oma kandikupaberile), ostutsekkidele, kilekottidele.
|