• AVALEHT
• PÕHIMÕISTED
• PÕHISISU
• HARJUTUSED
  • 1. Kaasus
  • 2. Kaasus
  • 3. Kaasus
  • 4. Kaasus
  • 5. Kaasus
    • LAHENDUS
• ALLIKALOEND

LAHENDUS

VangS § 25 lg 3 kohaselt ei võimaldata pikaajalisi kokkusaamisi kinnipeetavatele, kes on paigutatud distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse. Sõnadest "on paigutatud kartserisse" tuleneb, et kinnipeetav peab viibima pikaajalise kokkusaamise graafikujärgsel ajal kartseris. Sõnadest "distsiplinaarkaristuse kandmiseks" tuleneb, et kinnipeetava suhtes peab olema kehtiv distsiplinaarkaristus. Ainuüksi võimalus, et tema kinnipeetavat võidakse tulevikus jõustuva distsiplinaarkaristuse kandmiseks paigutada kartserisse, ei anna alust keelduda pikaajalisest kokkusaamisest või kinnipeetavat pikaajalisele kokkusaamisele mitte lubada. See ei tähenda iseenesest, et käskkirjaga lubatud ja graafikuga kindlaksmääratud pikaajalise kokkusaamise aega ei võiks muuta.

Vastavalt HMS § 66 lg 2 p 2 võib vangla tunnistada pikaajalise kokkusaamise loa või graafikuga kindlaksmääratud pikaajalise kokkusaamise aja kehtetuks või seda muuta, kui hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu oleks vanglal olnud alus keelduda pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest ja avalik huvi pikaajalise kokkusaamise muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks kaalub üle isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima. Distsiplinaarsüüteo toimepanemine võib olla faktiline asjaolu, millest lähtuvalt võib vangla VangS § 63 lg 1 p 2 alusel keelata ühe pikaajalise kokkusaamise. Pikaajalise kokkusaamise loa ja graafikus määratud aja muutmise aluseks saab olla üksnes tuvastatud distsiplinaarsüütegu, mitte pelgalt kahtlus, et isik võib olla toime pannud distsiplinaarsüüteo. Kuna otsustamise hetkel ei olnud tuvastatud, et kinnipeetav Jaanus Kullamäe on pannud toime distsiplinaarsüüteo, siis ei olnud ka tuvastatud faktiline asjaolu, mis võiks olla pikaajalise kokkusaamise loa või graafikus määratud aja muutmise aluseks. Seega oli vangla otsus kinnipeetav Jaanus Kullamäe'd distsiplinaarmenetluse ajaks pikaajalisele kokkusaamisele mitte lubada, õigusvastane.

Lisaks tõusetus kaasusest küsimus, kas inspektor-kontaktisik võis pikaajalisele kokkusaamisele keelamist otsustada. Kaasuse andmetest nähtub, et pikaajalise kokkusaamise keelamist ei otsustatud distsiplinaarkaristusena VangS § 63 lg 1 p 2 alusel ning seetõttu ei saa pädevuse küsimusele vastamisel lähtuda VangS § 64 lg-st 4. Kaasuse andmete kohaselt keelati pikaajaline kokkusaamine menetlust tagava abinõuna distsiplinaarmenetluses lahendi tegemiseni. VangS ega VSKE eraldi sellist distsiplinaarmenetluse tagamise vahendit ei sätesta. Seega tuleb lähtuda haldusakti peatamist, muutmist ja kehtetuks tunnistamist reguleerivatest õigusnormidest, s.o HMS § 64—70. Vastavalt HMS § 68 lg 2 kohaselt otsustab haldusakti peatamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise haldusorgan, kes oleks pädev haldusakti andma selle kehtetuks tunnistamise ajal. VSKE § 44 ja § 45¹ lg 1 kohaselt otsustab pikaajalise kokkusaamise graafiku kinnitamise ja loa andmisest keeldumise vangla direktor või tema poolt määratud isik. Seega on pädev otsustama pikaajalise kokkusaamise loa andmist ja kokkusaamise aja muutmist samuti vangla direktor või tema poolt määratud isik. Kaasuse andmetest ei nähtu, et inspektor-kontaktisik oleks olnud volitatud otsustama pikaajalise kokkusaamise loa andmist ja graafikus kokkusaamise aja määramist ning seda ei saa ka eeldada. Seega ei võinud inspektor-kontaktisik pikaajalisele kokkusaamise keelamist otsustada.