• AVALEHT
• PÕHIMÕISTED
• PÕHISISU
• HARJUTUSED
  • 1. Kaasus
  • 2. Kaasus
  • 3. Kaasus
  • 4. Kaasus
    • LAHENDUS
  • 5. Kaasus
• ALLIKALOEND

LAHENDUS

Vangla on kohustatud tagama vangla territooriumil viibivata isikute, sh kokkusaajate, ohutuse (VangS § 66 lg 2). VSKE § 45¹ lg 1 kohaselt võib pikaajalise kokkusaamise loa andmisest keelduda, kui kokkusaamine on ohtlik kokkusaaja tervisele. Ohuna kokkusaaja tervisele tuleb käsitleda kinnipeetavast lähtuvat ohtu sugu- või muusse nakkushaigusesse nakatumist või rünnet, mitte ohtu, mida vangla tegevus või tegevusetus pikaajalise kokkusaamise korraldamisel kokkusaajale võib põhjustada. VSKE § 46 lg 1² kohaselt on vanglaametnikul õigus küsida küll ravimite kaasavõtmisel ravimite tarvitamise vajadust tõendavat arsti dokumenti, kuid selle dokumendi puudumine ei ole aluseks kokkusaaja pikaajalisele kokkusaamisele lubamisest keeldumisele (v.a juhul, kui vangla on sõnaselgelt teavitanud kokkusaajat eelnevalt tõendi esitamise kohustusest ja isik on jämedalt eiranud kaasaaitamiskohustust – vt HMS § 38 lg 3). Samas ei tohi vangla oma tegevusega seada ohtu kokkusaaja elu ja tervist – kui ravimite tarvitamise vajadust ei ole võimalik tõendada arsti antud dokumendiga, peab ravimi tarvitamise vajaduse selgitama välja vangla HMS § 6 uurimispõhimõtte alusel, kaasates vajadusel vangla arsti. Kaasuses kirjeldatud juhtumil on vangla kokkusaamisele lubamisel, mitte pikaajalise kokkusaamise loa andmisel, rikkunud uurimiskohustust ning seadnud sellega ohtu kokkusaaja elu ja tervise. Seega vangla ei käitunud õiguspäraselt.

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License. R.Sults ja S.Põllumäe 14.04.2008