Eneseavamine
Ka vaikimine ja
kehahoiak annavad teist informatsiooni. Ka mitteverbaalne suhtlemine ― hääletoon,
kehahoiak, ˛estid, edastavad enesekohast informatsiooni. Mitteverbaalsesse
keelde kipub sattuma reetlikke vääratusi.
Enesekohane ― teie tõeline mina. Et seda mina paremini mõista, kujutlege kogu oma olemust
ringina, mis on jaotatud veerandikeks.
Esimene veerand
on avatud mina ― endale teada,
teistele teada.
Teine veerand on
pime mina ― endale tundmatu, teistele
teada: harjumused, maneerid, põgenemisstrateegiad jne.
Kolmas veerand
on varjatud
mina ― endale teada, teistele tundmatu: seal on peidus kõik teie saladused,
mida varjate (tunded, emotsioonid, mõtted).
Neljas veerandik
on tundmatu mina ― tundmatu nii
endale kui teistele: kas teadvustamatus või alateadvus. Näiteks unenäod,
uimastihallutsinatsioonid, müstilised kogemused jne.
Need neli veerandit
ei ole kindlate piiridega, vaid liiguvad aeg-ajalt ühest veerandikust teise.
Kõik, mida te välismaailmas näete, kuulete ja puudutate, kandub varjatud
minasse. Mõni asi ununeb ning võib kanduda tundmatusse minasse. Mõned kogemused
aga võivad vallandada teadvustamata harjumisi ning kanduda niisiis pimedasse
minasse. Mõned asjad jäävad teile meelde, kuid te ei avalda neid kunagi- nad
talletatakse varjatud minasse. Ning kui te edastate mõne tähelepaneku teistele
inimestele, kandub see avatud minasse.
Üleminekut varjatud minast avatud minasse
ongi eneseavamine.
Submenu | 
