3.3. Dokumentidega tutvumine
HMS § 37 lg 1 kohaselt on igaühel õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Dokumentidega tutvumise õigus erineb teistest menetlusõigustest selle poolest, et dokumentidega tutvumise õigus on igaühel, samas kui muud menetlusõigused on menetlusosalistel või mõnel konkreetsel menetlusosalisel. Seega tagab HMS § 37 lg 1 sätestatud dokumentidega tutvumise kohustus reeglina HMS § 7 lg 1 sätestatud haldusmenetluse avalikkuse põhimõtet – kõik saavad tutvuda kõigi dokumentidega, mis haldusmenetluse käigus on kogutud. Rõhutus igas menetlusstaadiumis tähendab seda, et dokumentidega tutvumise õigus on nii menetluse alguses, ärakuulamise käigus, haldusakti või muu otsustuse kättetoimetamisel, kui ka pärast selle jõustumist. Seega peavad põhimõtteliselt olema kõik haldusmenetluses kogutud dokumendid kogu menetluse käigus ja pärast menetluse lõppemist kõigile kättesaadavad. Toimikuga ja dokumentidega tutvumine toimub üldjuhul haldusorgani tööruumides ametiisiku juuresolekul (HMS § 37 lg 3). Isik võib teha dokumentidest koopiaid ja väljakirjutusi. Koopiate tegemise kulud tuleb hüvitada (HMS § 37 lg 4 ja AvTS § 25 lg 2). Haldusorgan võib võimaldada dokumentide või toimikuga tutvumist ka väljaspool ametiruume või saada isikule dokumentide koopiad posti teel. Üheks oluliseks seadusest tulenevaks erandiks on ka AvTS § 13—23 tulenev teabenõude täitmise kohustus.
HMS § 37 lg 1 on üldseadus ning seetõttu tuleb pöörata tähelepanu mitmele eriseadusele, mis samuti reguleerivad teatud liiki dokumentidega tutvumist. HMS § 37 lg 2 kohaselt keelab haldusorgan toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise, kui selles sisalduvate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud. Eriregulatsioon tuleneb paljudest erinevatest seadustest, kuid peamised seadused on järgmised:
- avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 kohaselt on asutuse juht kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks nt kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe, välja arvatud vastavalt väärteomenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel avaldatava teabe, riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni, teabe, mis sisaldab perekonnaelu üksikasju kirjeldavaid andmeid, andmed, mis võivad kahjustada ärisaladust, välissuhtlemise ja riigikaitsega seotud teabe jms. Asutusesiseks kasutamiseks tunnistatud teabele võib juurdepääsu piirata ka haldusmenetluses, kuid menetlusosaliste suhtes tuleb arvestada, et piirang ei tohi takistada neid seadusest tulenevat õiguste (eelkõige ärakuulamisõigus) kasutamisel;
- isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §14 lg 2 kohaselt on Isikuandmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine andmete töötlemiseks kolmandale isikule on lubatud andmesubjekti nõusolekuta: 1) kui kolmas isik, kellele andmed edastatakse, töötleb isikuandmeid seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud ülesande täitmiseks; 2) üksikjuhtumil andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks, kui andmesubjektilt ei ole võimalik nõusolekut saada; 3) kui kolmas isik taotleb teavet, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites ja taotletav teave ei sisalda delikaatseid isikuandmeid ning sellele ei ole muul põhjusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. Muudel juhtudel on isikuandmete edastamine ja juurdepääsu võimaldamine lubatud isiku nõusolekul;
- riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 25 lg 1 kohaselt on teabevaldaja on kohustatud enne riigisaladusele juurdepääsu andmist veenduma, et isikul on vastava taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus ja teadmisvajadus.
|